Vaga tosine asi, mille juhtumist poleks kunagi uskunud... Miks kull?

See nadal on olnud uks koige raskemaid nadalaid Mehhikos. Ei, mitte koige raskemaid, vaid koige raskem... Just hingelises mottes. Tuju on ikka taiesti ara. Majas on koik rahulik, sest Rocio on tagasi, aga... Juhtus midagi nii ootamatut ja jubedat, mis on koigil Ipoderaci tootajatel tuju alla viinud, absoluutselt koigil.

Nimelt nagu koik teavad, siis Alejandro ja Ruy otsutasid Ipoderacist lahkuda ja kui ma eelmises blogis kirjutasin, et Alejandro suudistas Diegot peksmises, siis ei olnud see asi ainult peksmine. Kui Ignacio ehk luhendalt Nacho(Ipoderaci uks omanikest, peale Paco siis) laks esmaspaeval Alejandrole jarele, oeldi talle, et Alejandro oli teinud avalduse Diego ja Pablo vastu(kes on San José maja elanik nagu Diegogi ja oli sel nadalavahetusel nende jarelvaataja, kui me Oaxacas kaisime). Ning asi ei olnud ainult peksmises... Mul laheb ausalt oeldes suda pahaks, kui ma sellele motlen ja kui seda sonadesse panema pean... Nimelt Alejandro suudistus seisnes selles, et Pablo ja Diego olid teda vagistanud... Ma ei tea detaile ega tahagi teada, aga keegi San Pablo maja poistest, kelle nime ei avalikustatud meile, oli Diegole lainud utlema, et vardjas Pablo on midagi nii haiget teinud ja et Diego laheks ja raagiks sellest Yescikale voi kellelegi... Aga see haige vardjas ei lainud raakima, vaid kasutas olukorda ara ja tegi jargmise nadala jooksul sama, mida Pablo tol nadalavahetusel tegi...

Kui ma sellest koigest eile kuulsin, Rocio raakis meile Rafaga, ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Rocio sai sellest teada esmaspaeval, aga meile oeldi eile. See oli varahommikul, enne laste kooliminemist ja mina laksin oma tuppa ja lihtsalt nutsin selle tunnikese, mis poistel kooliminekuni jaanud oli. Mul hakkasid peas jooksma varvikillud sellest, et millal Diego midagi nii haiget teha sai, akki oli see just siis, kui ma kontorisse internetti kasutama laksin voi kui ma rahulikult magasin ja naiteks delfiine unes nagin, samas kui... Ning kuigi koigile vabatahtlikele mojus selline asi vaga raskelt, siis meie Rafaga elasime selles majas, kus see koik juhtus... Kuigi Rocio utles, et me ei tohi ennast suudistada, me ei saa kogu aeg koikjal olla, siis kuidas ma ennast tundma peaksin? Kui ma oleksin mingil ajal olnud seal, kus see koik aset leidis voi kui ma oleksin ette nainud, et need kaks sellised haiged sitapead ja vardjad on! Kuigi mitte keegi ei osanud seda neist arvata, mitte keegi. Ning ega Rociogi ennast paremini ei tundnud, sest Alejandro utles oma avalduses, et kui juhendaja ara laheb ja koigepealt saadetakse nadalavahetuseks appi Pablo ja siis Diego, kes tema araolekul midagi sellist teha suudavad. Ning Rocio peas kerkib kusimus:"Aga kui ma ei oleks puhkusele lainud? Kui ma oleksin seda koike ette nainud."

Koigepealt raakis eile sellest meile Rocio, siis oli vabatahtlike koosolek, kus selle teema vottis ules Nacho ja hiljem kaisid Nacho ja Alma poistega veel raakimas, et mis tapselt juhtus jne... Praeguseks on Diego ja Pablo Ipoderacist valja visatud ja neil on suudistused kaelas ehk neid ootab loodetavasti vaga pikk vanglakaristus. Mina pooldaks sellistele vardjatele surmanuhtlust. Ruy poordub ilmselt Ipoderaci tagasi, aga Alejandro mitte ja see on taiesti arusaadav, miks tema tagasi poorduda ei saa. Kuidas ta saaks parast koike seda siin olla, kui see koik temaga just siin toimus? Tema viidi pealinna, kus ta saab teraapiat, sest seesama asi juhtus temaga juba siis, kui ta veel kovasti vaiksem oli.

Eile ohtul uritasin lugeda, aga vaatasin vaid raamatukaant ning lakke ja motlesin... Enam pisaraid ei valanud, aga hinges oli selline valu, et lausa kipitas. Vaatasin Alejandro kingitud lumehelbekest ja tema Jeesus Kristuse pilti, mille ta mulle andnud oli peas jooksid motted nagu a la: "Kui ma oleksin tookord tunnikese varem Oaxacast tagasi joudnud, kui vardjas Pablo vardjale Diegole toovahetuse ule andis voi kui ma poleks oosel nii suure unega voi kui ma poleks tookord internetti lainud voi..." Ja nii lopmatuseni.

Ma arvan, et nuud ei moodu paevagi, mil ma sellele ei motleks. Ja mul laheb suda pahaks, kui motlen, et istusin need kaks nadalat Diegoga uhes soogilauas voi kui Pabloga vahel koogis koos tootasin. Ma loodan, et need kaks madanevad vanglas. Aga isegi kui see niimoodi on, siis Alejandro elu ei ole enam kunagi sama. Ta oli Ipoderacis neli kuud olnud, ta tuli siia turvalisust leidma ja oma minevikust ule saama, aga mis juhtus? Temaga juhtus seesama, mis temaga juba kunagi juhtunud oli. Ja ta vajab meeletult teraapiat, et sellest ule saada, aga sellisest asjast ei saagi ju kunagi ule saada. Kogu tema tulevik on selliste toprate ja vardjate parast rikutud ja seda igaveseks...

Rocio kusis meilt tana Rafaga uuesti, kuidas me end tunneme. Ja isegi kui ma enam selleparast ei nuta, ei tahenda see, et see asi haiget ei teeks. See teeb krdi haiget ja kogu aeg motlen, et kuidas Alejandrol laheb, kas ta kunagi uldse normaalselt elu elama hakkab. Hetkel seda kirjutades on ka pisarad silmis, sest ikkagi kerkib kogu aeg kusimus, kuidas me seda ikkagi ei marganud... Ja kuigi meile Rafaga oeldakse, et me pole suudi, me ei saa ennast suudistada ja sama oeldakse Rociole ka, siis nad voivad seda miljon korda oelda, siis ikkagi jaab see tunne ju, et kui me oleksime marganud voi tahele pannud jne. Me Rafaga olime ju need kaks nadalat siiski olemas ja poleks kunagi uskunud, et niimoodi minna voib...

Ma ei suuda ega taha sellest enam kirjutada, mitte hetkel. Selline asi teeb ikka nii haiget, et seda ei anna sonadesse panna. Pealegi pean kooki ka toole minema.

Igal juhul ma loodan, et Alejandrol on sellest teraapiast vahemalt mingitki kasu ja ta saab aru, et see, mis temaga juhtunud on, pole tema suu.

Krdi raske on ikka...