Ja kohe on kaes uus nadalavahetus/ Koigest muust ka

Kell on 22.23 ja ma istun kontoris ning kirjutan Teile. Just hetk tagasi kaisid Lino ja Sergio siin(Ipoderaci tootajad, ilmselt nagid kontoris tuld ja motlesid, et kes seal veel nii hilja on). Sergio viskas nalja, et ilmselt selleparast ma ei lainudki tana koos teiste vabatahtlikega hommikul sooma, sest magasin need kaks vaba tunnikest, mis meil hommikuti on.(Jah, ega ta vaga mooda ei pannudki, tunnikese lugesin ja tunnikese lasin silma looja).

Tegelikult nagin tana ohtul kaheksa paiku kontoris tuld ja kuna poisid vaatasid telekat ja Rociol selle vastu midagi polnud, et ma internetti lahen, siis seda ma tegingi. Kahjuks oli kontoris kull Yescika, aga onneks ta ei hakanud oiendama ega midagi sellist. Ja kontoriukse sulgemiseks ma votit ei vaja, see laheb automaatselt lukku. Ainult avamiseks on votit vaja, aga seda mul loomulikult pole.

Kuidas siis enesetunne ka siinpool on? Kindlasti natuke parem kui eile, eks ikka motted jooksevad koige selle suunas ja haiget teeb see meeletult, aga jah. Rociost on palju abi olnud. Ma toesti imetlen seda naist ja kuigi paljud peavad teda vaga karmiks naiseks, siis tegelikult see niimoodi pole, vaid esmamulje on selline. Ning see kui hasti ta vabatahtlikesse suhtub, on lihtsalt uskumatu! Teiste majade vabatahtlikud peavad oositi paar korda ules arkama ja vaatamas kaima, kas poisid ikka ilusti magavad(see on siis kogu selle juhtunu parast), aga Rocio utles meile Rafaga, et meie ei pea juhendajate tood tegema, sest sellised ulesanded ei kuulu vabatahtlike tookohustuste hulka, et nad oosel nii-oelda valvet pidama peavad. Ehk siis Rocio teeb seda kogu aeg ise ja arkab oositi paar korda ules, et vaadata, et kas poisid ikka ilusti magavad.

Ja nuudsest hakkavad uuesti vabatahtlike nadalavahetuste valves olemised toimuma. Sel nadalal teevad seda Eva ja Rafa, siis oli vist Valerie kord, siis David ja aprilli alguses olen mina. Ehk siis tol nadalavahetusel ma Ipost lahkuda ei saa, vaid pean kogu aeg vaatama, et koik ikka korras on jne, iga paari tunni tagant majadesse sisse piiluma. Aga alati jaavad valvesse kaks juhendajat pluss uks vabatahtlik, kuigi me siiamaani lootsime, et Yescika on selle vabatahtlike valve ara unustanud, aga nuud ta tuletas meelde, seega see hakkab otsast peale.

Kuid tegelikult tulin ma netti selleks, et natuke kooliasju uurida, sest kui juulis tagasi olen, ei taha ma, et mind taielik tuhjus ees ootaks. Seega tuleb asju juba praegu, Mehhikos ajada. Eks nais, kuhu tuuled puhuma hakkavad, aga mingid motted on juba praegu olemas. Kuid eks seda koike ole siis naha. Eks septembris ole naha, kus ma oma haridusteed jatkan. Kuid kindlasti tahan ma seda teha Tartus, oma armsas kodulinnas, kus Pussirohukeldris vahel Onu Bella esineb ja kus videodiskodel Modern Talkingut lastakse :D Kui Valeriele, Rafale, Evale ja Danielale ehk sakslastele mainisin, et Modern Talking on uks mu lemmikbandidest, suutsid nemad vaid mulle kaasa tunda, et mul nii halb muusikamaitse on :D Ja Rammstein neile ka ei meeldi.

Ma toesti ei maleta, kas mainisin juba, aga meil on uus vabatahtlik juures, Saksamaalt muidugi, nimeks on tal Simone. Ta jaab San José majja ehk koige vanemate majja, aga tal on mingi spetsiaalne projekt, seega ta tootab rohkem kontoris ja lastega uldse kokku ei puutu. Tavaliselt pole San Josél kunagi vabatahtlikke, aga tema puhul tehti mingi erand. Ma pole uue vabatahtlikuga eriti raakinud, aga tundub, et ule 30ne on ta kindlasti. Kuid vahel on vaga keeruline sakslaste seltskonnas olla, sest tihtipeale kipuvad nad saksa keelt raakima ja kuigi ma paarist asjast voin ju aru saada, siis enamikust siiski mitte. Vahel tuleb seda koogis ka ette, sest tootan seal koos Daniela ja Valeriega, kes on sakslased. Kuigi nuud vahetab Valerie vist oma hommikuse too pesula vastu valja, sest see oli varem Augusti too, aga tema laks ju puhapaeval tagasi USA-sse.

Ma vist ei kirjutanudki, kuidas Augusti arasaatmine puhapaeval laks. San Juani poisid olid ikka vaga loodud, et August ara laheb, moni nuttis. Eva utles, et ta ei kujuta San Juani ilma Augustita etta, et see saab kovasti raskem olema. Kuigi nuud on tal John abiks, sest tema vahetas maja. Kuid koige pisematega on tood rohkem kui rubla eest. Kui Daniela ja David puhkavad San Marcoses hetkel suht loorberitel, siis seda ei saa kohe kuidagi oelda San Juani vabatahtlike kohta, kes alati rohkem rakmes on.

Nadalavahetuse plaanid on nuud suht kindlad, aga eks nais :) Mul on kaks voimalust ja ma veel motlen, kuidas ma oma nadalavahetuse veedan, aga sellest koigest kirjutan juba kunagi jargmisel nadalal :)

Kallistan teid koiki!

P.S: Eile sai seitse nadalat Mehhikos oldud ning esmaspaeval sai viis nadalat Ipos oldud. Ehk siis varsti saab kaks kuud juba Mehhikos oldud! Jessas, aeg ei taha ikka uldse peatuda siin, tegelt ka. Juuli tundub kaugel olevat, aga samas... Enne kui silmi pilgutada jouan, on need pool aastat nagu niuhti labi. Arge nuud arvake, et ma hetkel oma armsat kodumaad maha teen ega tagasi tulla ei taha, vaid lihtsalt... Mehhiko jaab mulle igavesti meelde, nii superheas kui ka superhalvas mottes, see viimane siis selleparast, mis eelmises blogis kirjutasin.

Kuid hetkel ma kull lopetan ja lahen oma tuppa Zorro seiklusi lugema, hispaania keeles, kusjuures :D Kuigi tihtipeale ei saa ma sonadest aru, aga kui neid mainitakse vaid uhe korra, siis ma sonaraamatu jarele ei jookse, vaid uritan mottest aru saada. Kui uhte sona mainitakse mitu korda ja ma aru ei saa, ruttan oma sonaraamatult abi saama. Selle raamatu laenas mulle Rafa, sest mul endal pole enam midagi lugeda, koik eestikeelsed raamatud olen labi lugenud, mis kaasa votsin. Parast seda loen vist uhte Davidi raamatut, mis tundub huvitav, India kohta :) Rafa ja Eva jaoks oli Zorro raamat liiga raske, seega nad seda ei lugenud. Eriti Rafa jaoks, sest tema hispaania keel on hetkel vabatahtlike omast uks norgemaid, ainult John raagib vist veel vahem.

Head ood teile! Kuigi teil on juba varane arkamisaeg kaes, sest teie kell on hetkel 07.00 hommikul :)

Ma vist ei kirjutanud, et alates jargmisest nadalast hakkame koik kell 05.00 hommikul tousma, sest koolid lahevad kevadesusteemile ule ehk tunnid algavad pool tundi varem. Seega pean veel pool tundi varem arkama, aga hommikuti on 2,5 tundi vaba aega praeguse kahe tunni asemel, sest poisid lahevad siis kooli juba 07.30 praeguse kella 08.00 asemel. Ning poisid jouavad ka tanu sellele pool tundi varem koolist ehk siis parastlounal loigatakse pool tundi mu vabast ajast ara. Kuid see hommikune magus pooltunnike tundub nii varajase arkamise puhul eriti oluline ju...

Aga nuud ma kull lopetan!