Eilse ehk laupaevase ohtu veetsin Atlixcos, kus kesklinnas oli palju muusikat, sest tahistati naistepaeva tagantjarele. Kui Pueblas on juba piisavalt raske heledapaine olla, siis Atlixcos on see veel raskem, sest seal pole neid peaaegu kunagi. Lisaks sellele, et tavalised autod piibutuvad, teevad seda ka taksod ja combid ehk linnaliinibussid(eesti moistes pigem pisikesed marsad), arvates et kindlasti soovin kas taksot voi combi puhul ei tea, et pean napu pusti tostma, et bussile saada. Aga noh, olen sellega juba harjunud ka, nii et pole midagi teha.
Ipoderaci joudsin kell 02.30 oosel tagasi, seekord olin uksi, sest teised vabatahtlikud laksid hommikul vara uhte kulasse, mis on Mehhikos piisavalt kuulus. Mina olen aga saastuperioodil, sest aprill on piisavalt kaugel ja hetkel ei saa ma nii palju ning nii kaugele reisida.
Kuid jah, taksojuht ajas nii kahtlast juttu, et lausa hirm tuli peale, aga onneks siiski joudsin ilusti Ipoderaci varavate taha. Kuid seal ootas mind ees ebameeldiv ullatus: seekord olid Ipo varavad tabalukuga suletud! Tavaliselt on lihtsalt kett umber ja selle saab ilusti ara, kuigi Valerie raakis mulle, et uks kord juhtus neil ka niimoodi, et varav oli taiesti suletud ja jad pidid ule korge-korge varava ronima... Mind tabas loomulikult paanika ja motlesin 10 minutit, et mida siis ette votta, sest ule selle korge varava ronimine tundus liigagi riskantne, liiati veel selleparast, et olen ronimises piisavalt halb... Kuid oobimine Ipo varava ees ei paistnud ka liiga ahvatlev, seega kogusin veel kumme minutit julgust ja hakkasin ronima. Varav on toesti korge ja uleval on selline traat, seega on see veel ohtlikum. Sain siiski posti ja uhe koha peale toetatud ja niimoodi siis ma ronisingi, endal hirm sees, et lohun oma riided ara voi veel hullemal juhul kukun kolksti vastu maad. Kardan ju meeletult korgust ka. Kuid viskasin oma kaekoti ees teele ja ronisin ise jarele, tundsin ennast nagu sissemurdja, aga jah, elus tuleb vist toesti koike ette :D Lopuks sain siiski ronitud ja kuigi porutasin parast huppamisel natuke jalad ara, siis teisele poole ma joudsin :) Onneks ootas teisel pool ees uks korgem astmetaoline koht ja sain sinna siis hupatud. Selline ronimine jaab kull igavesti meelde :D
Ja kaes ongi puhapaev, nadalavahetus laks vaga kiiresti! Ja homme pole poistel kooli, sest reedel on jalle uks Mehhiko puhadest. Kui puha langeb reedele, siis koolipaeva pole selle sama nadala esmaspaeval. Seega jouab Rocio alles homme ohtul, aga meil on tulev nadalavahetus piisavalt pikk, sest oleme reedel kell 08.00 hommikul juba vabad, kuna tana peame me kell 19.00 tool olema, aga juhendajad jouvad alles homme kell 17.00. Homme on meil hoopis valjasoit kinno, loodetavasti on film parem kui eelmine kord, sest siis lausa uinusin kinos :D
Kahe nadala parast algab lastel vahaeg ja kuigi siis saab hommikul 08.00ni magada(hetkel on kell 05.00 aratus), siis on need kaks nadalat ikkagi raskemad, sest lapsed on kogu aeg kohal ja vaba aega kui sellist pole. Neil pidi laager olema, aga seda siiski pole, seega veedame need kaks nadalat Ipos. Me peame motlema tegevusi, mida nendega ette votta, sest kaks nadalat on piisavalt pikk aeg. Kindlasti toimub mingi valjasoit ka, aga tapselt veel ei tea.
Kuid hetkel ma lopetan ja homme ma ilmselt netti ei saa, sest kontor on suletud. Muidu ma ikka uritan peaaegu iga paev kas voi 10 minti netis olla, vahel ei onnestu muidugi ka.
No comments:
Post a Comment