Ja jalle on uks nadal moodunud! Ma ei suuda uskuda, et aeg Mehhikos nii kiiresti lendab. Homme saab juba neli nadalat Ipoderacis oldud ja kolmapaeval kuus nadalat Mehhikos oldud! Kuigi hetkel tundub, et juulini on ju aega kull ja kull, siis arvestades seda, et aeg lendab meeletult kiiresti, on varsti need kuus kuud nagu niuhti moodas! Ja kuna Ipoderac hoivab kogu mu aja viis paeva nadalas ja ainult 48 tundi jaab mulle nadalavahetuseks, tundub see vahene Mehhiko avastamisaeg veelgi vaiksem. Ning aeg pole selle ainus piiraja, ka raha paneb tihti piirid ette. Kuigi Mehhikos on reisimine iseenesest piisavalt odav, Eestiga vorreldes natuke odavam, aga teiste Ipoderaci vabatahtlike jaoks on see lausa paradiis, sest nemad on ju koik eurode voi dollarite maailmast, kus isegi hingamine tundub midagi maksvat. Kuid jah, Mehhikos on minu meelest see koige parem, et odavad hostelid on igas linnas, kus uks oo uhele inimesele on kuskil 90-100 peesot, mis kroonides teeks mingi 80 krooni vist. Eestis naljalt selliseid hostele vist ei leia, mujal Euroopast raakimata.
Kuid kuidas mu nadal siis ka moodus? Selle blogi puhendaks vist Ipoderacile ja jargmise oma nadalavahetuse jaoks. Utleme nii, et see nadal on olnud uks mu koige raskematest nadalatest Ipoderacis. Puhapaeval joudis Rafa puhkuselt tagasi ja selguks onneks ka, et meile on kaheks nadalaks appi saadetud jarelvaataja San Jose majast(kus elavad koige vanemad poisid, vanuses 17-20 siis). Kes juba unustanud on, siis tuletan meelde, et meie juhendaja Rocio on ju hetkel puhkusel ja tuleb tagasi jargmisel puhapaeval. Puhapaeva ohtul laks sona otseses mottes porgu lahti. Meile pandi puhapaeval uued lambid valja ja David A.(meil on kaks Davidit, uks on David Savedra ja teine on David Abrahm, viimasega on alati probleeme. Kui kirjutan David A. on tegemist probleemse poisiga ja kui David S, siis mitte nii probleemse poisiga). suutis need kahe tunni jooksul jalgpalliga puruks luua. Ja sealt see koik algas! Kuigi Diego ehk jarelvaataja on suureks abiks, siis pole ta Rocio! Hammastav asi Rocio puhul ongi see, et ta on pisikene naine, aga tal on minu meelest koigi Ipoderaci juhendajatest koige rohkem autoriteeti, tegelt ka. Ja seda juba naljalt ei juhtu, et need poisid rohkem naisi kui mehi kuulavad. Rocio on selles mottes vaga hea ja haruldane erand. Koik kisasid ja tormasid ringi ja nii minul kui Rafal ning Diegol oli puhapaeva ohtuks vist suur peavalu.
Esmaspaev algas rahulikult ja ma arvasin, et nad on voib-olla nuudseks natuke maha rahunenud, aga kus sa sellega! Mind ennast rahustas voib olla see, et ma soitsin hommikul Pueblasse, et oma vabatahtlikuviisat tegema minna. Ja kui ma Pueblasse joudsin, tundsin, et kull on ikka jahe! Puebla on kull ainult 45 minuti kaugusel Atlixcost, aga ikkagi on seal kovasti jahedam, mingi 13 kraadi oli, kui ma sinna joudsin! Ja samas joudis mulle kohale, et kuidas mul saab ometi kulm olla, kui tavaliselt veebruaris ikka kovasti jahedamas kliimas veedan! Mina peaksin ju ometi palavust tundma, aga jah :D Kuid viisaasjad edenevad Mehhikos nii aeglaselt, see oli alles esimene samm. Umbes kolme nadala parast(loe: umbes kuu aja parast, sest mehhiklaste jaoks aeg ei ole oluline!) pean ma tagasi minema ja lopuks saab mu vabatahtlikuviisa valmis alles umbes kolme kuu parast! Nii et natuke enne mu araminekut :D Kuid Siijuve jaoks on see oluline ja see on taiesti arusaadav ka. Jorge(mu kontaktisik) viis mind viisat tegema ja nagin Yadirat ja teisi Siijuve tootajad, see oli vaga hea loogastus, sest tanu sellele ei pidanud ma koogis tootama :D
Kuid esmaspaev oli selle raske nadala koige raskem paev. Ma polnud kogu selle aja jooksul Rafat nii masenduses nainud, ta utles mulle, et ta poleks kunagi uskunud, et lapsed nii ara pooravad, kui Rociot pole. Ja Rafa oli alles puhkuselt tagasi joudnud, seega oli see talle vist veelgi raskem. Ka minule mojus see raskelt, aga temale laks vist toesti vaga hinge, sest ta on siin juba viis kuud olnud ja tavaliselt on lapsed teda alati kuulanud. Aga tavaliselt on Rocio ka alati olemas olnud, sest ta pole puhkust 1,5 aasta jooksul votnud. Kuid Diego osutus paremaks abiks kui arvasime ja pani moned reeglid paika ja kui poisid neid ei kuula, siis on ka vastavad tagajarjed. Need reeglid on kull karmid, aga samas vajalikud. Alejandro ei noustnud uks kord soogituba koristama, kuigi tema kord oli ja seega pidi ta 10 minutit suurt tooli pea peal hoidma. Vbl oli see isegi veel rohkem, aga ma laksin enne magama.
Alates teisipaevast laks asi natuke paremaks, aga me koik ootame vaga Rocio tagasitulekut. Kolmapaeval juhtus aga selline asi, et paljud poisid said millegiparast koolis pahandustega hakkama(mitte ainult minu maja ehk San Pablo poisid, vaid koigi majade poisid) ja Ipoderaci tootajatel Almal ja Jessical viskas sona otses mottes ule. Koik, kes olid millegagi hakkama saanud, pidid 3000, 2000, 1000 voi 300 korda uhte fraasi kirjutama. Fraasi pikkus olenes teost ja fraaside arv olenes ka sellest. Kui ma sellest alguses kuulsin, olin ma veendunud, et tegemist on vaid ahvardusega, et nad ei pane ju tegelikult lapsi midagi 3000 korda kirjutama. Aga neil oli tosi taiesti taga! Seega oppesaal valmistati ette ja iga kahe tunni tagant vahetusid valvajad, aga lapsed kirjutasid kolm paeva alates kella 08.00-st hommikul kuni 10.00-ni ohtul, uks oo isegi 23.30ni. Ning suua anti neile vaid frijolesid ja said vaid paar korda uhe paeva jooksul tualetis kaia. Ning koolidele anti teada, et lapsed said karistuse ja seega paar paeva kooli ei ilmu. Moned pidid kull ainult 300 korda kirjutama, koik olenes vastavalt olukorrast ja konkreetsest juhtumist. San Pablost said karistada muidugi David A., kes oli koolist millegiparast jalga lasknud ja kodutoo tegemata jatnud ja Cesar, kes koolis kelleltki 200 peesot pihta pani. No see, et David A. midagi sellist teeks, mind enam eriti ei ullatanudki, aga see, et Cesar 200 peesot varastas, ullatas mind vaga halvas mottes. Minu jaoks on Cesar alati uks nendest tublimatest olnud, no oma vaikeste viguritega, aga ikkagi. Ja nuud siis niimoodi! Ja toesti, kolmapaeval ootasime Rafaga 23.30ni lapsi, sest nad kirjutasid oma fraase. Onneks oli San Jose juhendaja Sergio meiega vestlemas ja aeg lendas seega kiiresti. Sergio on uks koige huvitavam juhendaja vist, temaga saab koige rohkem nalja.
Neljapaeval valvasime Daniela ja Guillermoga(San Pedro uus juhendaja, kes tana millegiparast end naole ei andnud, seega San Pedro majakese lapsed elavad endiselt San Pablos, kuigi algselt pidid nad see nadalavahetus oma vanasse majja tagasi kolima) oppesaalis kaks tundi lapsi ja nende kirjutamisi. Tolleks hetkeks oli Cesaril juba 800 korda kirjutatud, et teisi inimesi ja nende asju tuleb austada ega tohi varastada. David A.-l oli aga ainult 200 korda kirjutatud, sest neli kuud tagasi Ipoderaci joudes ei osanud ta sonagi kirjutada ega lugeda. Hetkel kaib ta esimeses klassis, kuigi vanuse poolest voiks kaia kuuendas. Kuid niimoodi on siin paljud, koigil on olnud raske minevik, moned on tulnud otse tanavalt, moned rasketest pereoludest. Selline karistus tehti siiski teoks, aga koik, kellele oeldi alguses, et nad peavad 3000 korda kirjutama, kirjutasid ainult 1000. Ning uskuge voi mitte, David A.-le see vist toesti mojus natuke. Parast seda pole ta mulle kordagi midagi nahvanud ja kutsub mind nimepidi, mitte voluntaria enam jne. Vaatame, kas see ka edaspidi niimoodi jaab.
Sel nadalal tootasin ma ainult kaks paeva koogis, sest esmaspaeval kaisin Pueblas, neljapaeval polnud Doña Inest ja reedel jaid paljud lapsed koolist koju ja vaatasime koik filme ja nemad mangisid jalgpalli jne. Ja Daniela tootab hetkel minuga koos koogis, sest Valerie on puhkusel. Ma ei tea, kas ta tootab ka parast Valerie tagasitulekut koogis edasi, sest ma usun, et kook ei vaja kolme vabatahtlikku, aga mul oleks kull vaga hea meel, kui ta edasi tootaks. Selle nadala jooksul olen Danielaga(Saksamaalt parit vabatahtlik, kes joudis siia eelmisel reedel) vaga palju suhlema hakanud ja ta on toesti nii tore inimene! Mitte et teised vabatahtlikud seda poleks, aga Daniela on nii sudamlik ja sobralik inimene, selliseid ei leidu just palju. Naiteks see nadal pidime meie Rafaga monede lastega Tolometla kooli kondima ja Daniela tuli minuga kaks korda kaasa. Ma olen vist maininud, et teatud nadalate tagant peavad kindla maja vabatahtlikud Tolometla kooli koos kaheksa lapsega minema, paevas siis kaks korda: hommikul ja parastlounal. Ja kui mones majas on ainult uks vabatahtlik, peab tema kumme korda minema, aga kui on kaks, siis uks laheb viis korda ja teine viis. Niimoodi tegime meiegi Rafaga: tema laks esmaspaeval ja kolmapaeval molemad korrad, mina teisipaeval ja neljapaeval ning reedel laks tema hommikul ja mina parastlounal.
Kuid Tolometlast raakides... Ma arvasin, et olen oma elus kulasid kull ja kull nainud, aga ma polnud nainud kulasid Mehhiko stiilis. Tolometlas elab 240 inimest, nii et see on vaga pisike kulake, kus hobused ja lambad jooksevad tanaval sona otses mottes ringi. Neil on uks pisikene pood ja kaks korda nadalas kaib neil puuviljaauto, mille juht kisab ruuporiga, et nad muuvad puuvilju jne. Ja kui uks kord lastele vastu laksin, oli uhe majakese aken lahti ja tuli Zacarias Ferreira laul "Es tan dificil", uks mu lemmiklugudest! Kuigi koogis tootades tuleb see pea iga paev, sest Mehhikos on see vaga populaarne. Ja koik teretavad alati selles kulakeses ja uks kohalik mehhiko vanaonu tuli raakima, nad koik teavad, et kui keegi naeb valja turist, siis on ta kindlasti Ipoderaci vabatahtlik, sest sinna kulasse tihti (loe: peaaegu mitte kunagi) just valismaalasi ei juhtu. Aga mehhiklaste jaoks, eriti kulainimeste jaoks on koik valismaalased ameeriklased. Ja kui mainin, et olen Eestist, siis koik teevad suure nao pahe ja kusivad seitse korda ule, et mis riik see nuud on, et kus see asub jne. Naiteks siia joudes motles Alejandro paar paeva, et mu nimi on Estonia ja kui ma talle uuesti mainisin, et ma olen eestlane ja elan Eestis ehk Estonias, siis ta utles vaid naeratades, et ta arvas, et mu riigi nimi on see keeruline nimi Jaanika ja mu enda nimi on Estonia :D See oli kull tolle hetke paevanali, aga ma olen unustanud sellest lihtsalt kirjutada.
Hetkel olen ma kontoris ja kell on 22.37, aga vabatahtlikul Augustil on selle votmed, seega saan siin olla. Ta ei voi neid votmeid kellelegi edasi anda, aga kui ta peaks tahtma varem lahkuda(ta on hetkel oma lapakaga netis, sest San Juanis ehk tema majas netti pole, aga kontoris kull, San Pablos ehk minu majas oleks internet, sest see on Paco ehk omaniku maja korval ja internet on seega olemas, aga mul pole kahjuks lapakat. Kogu Ipoderaci vabatahtlikest on Rafal koige rohkem vedanud, sest tal on lapakas ja oma toas ka veel internet taiesti olemas), siis ukse sulgemiseks polegi votmeid vaja, see sulgub automaatselt. Ma tahaksin nii palju pilte arvutisse lisada(mul on lopuks adapter ju!), aga mu kaamera laeb end hetkel ja Daniela oma ka. (Loodan seda piltide lisamist paari paeva jooksul teha, aga Ipoderacis ei tea kunagi, sest see nadal polnud meil paaril paeval elektrit ja vesi kadus ka oma seitse korda ara, aga see viimane pole enam mingi ullatus, soe vesi kaob vaga tihti ara, aga ka vesi uldiselt kaob paar korda nadalas ara) Nimelt tegime nadalavahetusel meeletult pilte ja mu kaamera andis laupaeva ohtul juba otsad, seega tana tehtud pildid Oaxaca puramiidides on tema digikas. Kuid August on siin koige kauem vabatahtlik olnud, tema lahkub juba nadala parast. Ja voiks oelda, et ta on koigi tootajate lemmik ka, selleparast on tal kontorivotmed ka. Voi siis selleparast, et ta on siin koige kauem olnud. Mina suhtlen temaga kull, aga mitte nii palju kui Valerie voi Johni voi nuud siis ka Danielaga.
Hetkel ma selle blogi ma lopetan, aga jargmise blogi puhendan Oaxacale ehk linnale, kus me Davidi, Johni, Daniela ja tolle sobra Robertoga nadalavahetusel olime!
Kallid olete mulle koik ja igatsen!
P.S: Jalle paar paeva hiljem, aga parem hilja kui mitte kunagi: Issi, palju onne sunnipaevaks! 19.veebruar mul polnud lihtsalt netivoimalust, seega soovin nuud hiljem jarele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment