Jalle uus nadalavahetus :)

Ja ongi kaes nadalavahetus! Tana otsustasin lihtsalt aja maha votta, Atlixcosse minna(see kord siiski combiga ja Atlixcos lihtsalt palju ringi kaia) ja veidike pilte teha :) Kuid probleem on selles, et eile said David, John ja Daniela vist aru, et plaanin nendega tana Cholulasse minna, aga enda arust olin oelnud, et eks nais, kas ules saan ja ilmselt siiski mitte, sest olen juba Cholulas kainud, pealegi ka parima tahtmise juures ei oleks mul isegi nii odavate hostelite jaoks iga nadalavahetus raha valja kaia, sest nad jaavad sinna ooseks ka. Kui Atlixcost tagasi joudsin, oli David mulle paberile oma nri jatnud, nad ilmselt arvasid, et vbl jaan natuke hiljaks vms ja siis hiljem helistan, kui plaanin nendega uhineda jne. Kuid mul pole endiselt mehhiko nrit(olen aru saanud, et siin ma seda vbl ei vajagi, eks nais). Ma loodan, et nad mu peale nuud pahased pole. See oli vaike arusaamatus ja alles hiljem ma taipasin, et polnud vist paris selgelt oelnud, et ma nendega ei uhine. Mitte et mul nende vastu midagi oleks, Daniela ja John on supertoredad inimesed, David ka enam-vahem(vahel liiga egokas, aga noh, vbl mulle ainult tundub), aga jah. Mis seal enam paanitseda.

Kuid eile laksime esimest korda peaaegu kogu vabatahtlike seltskonnaga(Valerie on puhkusel) Juglarisse ehk siis koigi teiste kauem olnud vabatahtlike lemmikbaari, kus ma nuud vist kokku neli korda kainud olen. Minu lemmik see just pole, aga kaib ka. Seal ei tule tuupilist mehhiko muusikat, vaid hardrocki ja parast hakkab band mangima, aga ka mitte just eriti head muusikat. Lisaks vabatahtlikele oli Angelica, kes on San Juani juhendaja(Eva ja August on koige pisemate laste vabatahtlikud ja see Juglari kulastus oli ka nii-oelda Augusti arasaatmine, sest ta laheb homme USA-sse tagasi).

Istumine oli... No oli ka. Alati, kui me Juglari laheme, siis oleme Ipos juba hiljemalt sudaoosel tagasi ja minu meelest see nuud kull mingi oige pidu pole. Ning seal ei tantsita ka, ega sellise muusika jargi vist eriti ei annaks ka. Ma siiski usun, et Atlixcos on muid baare ka, aga alati oleme just seal kainud, peaks uurima taitsa kohe. Kuid ma tundsin, et seda mehhiklaste ohkkonda pole, mida Mehhiko peo jaoks vaja oleks. Kohati tundsin igavust, aga vbl oli see vasimusest voi suurest liitrisest ollest(liitrine maksab seal ainult 40 peesot ehk mingi 34 krooni vist?). Kuid ega iga pidu ei saagi vist super olla, isegi Mehhikos mitte. Tapselt nagu Eestiski, moni pidu oli Pussirohukeldris nii super, et siiamaani meeles(naiteks 20-juuni 2009, parast lopetamist. Maletad ju, Maarja :D) ja teine kord oli selline tunne, et hullemat pidu ei annagi olla. Eile oli selline tavaline, ei midagi erilist, aga samas ka mitte midagi nii mottetut.

Iga kuu tahakse uks suur istumine Santa Marinas, kus koigi majade kohta tehakse kokkuvotteid. Eile toimus see ka ja August oli pisikese naidendi teinud oma Ipos veedetud aja kohta. Kui ta pidi midagi utlema seoses selle aja kohta, ei suutnud ta palju raakida, vaid pisarad olid silmis. Ta utles, et need kuus kuud on ta elu mingis mottes kindlasti muutnud ning et need lapsed jaavad kindlasti ta sudamesse. Ei kujuta ette, mis veel Valerie tunda voiks, kui ta septembris lopuks siit ara laheb, sest siis saab tal aasta siin oldud. Kindlasti on kogu selle aja jooksul hetki, kus voib tunduda, et oh issand, enam ei joua jne... Kuid ikkagi, need teisi ja positiivsemaid hetki on kovasti rohkem. Eks nais, mida koike selle kohta juulis arvan, kuid olen usna veendunud, et siis on mul ka mitmesugused tunded: muidugi on mul hea meel Eestisse tagasi minna, kuid kindlasti on raske ka ara minna. Ma tean, et raagin seda iga blogi, aga Mehhiko on midagi kirjeldamatut. Isegi Ipoderac on midagi kirjeldamatut. Kogu see kogemus on minu jaoks liiga tahtis, et seda uldse sonadesse panna. Ma tean, et moni blogilugeja voib nuud moelda, et kus ikka tahtsustab oma Mehhikot ja mida koike veel, aga teiste jaoks ei peagi see midagi nii erilist olema. Peaasi et minu jaoks on. (Haha, ma ei saa enam ise ka aru, mis jama ma siin kokku olen ajanud :D. Paike on vist pahe hakanud, sest tana viskas Atlixcos oma 32 kraadi kull ara :D).

Kuid jah, tana siis otsutasin veidike Atlixcoga tutvust teha. Ma olen sellega muidugi varemgi tutvust teinud, aga rohkem ainult kesklinnas. Tana kondisin oma kuus tundi mooda Atlixcot ringi, endal taiesti suveriided seljas ja Oaxacast ostetud kaabu peas, korvarongad korvas ja kaelaehe kaelas :D Hea, et nii ettenagelik olin ja kaabu kaasa votsin, sest vahel paistis toesti nii kuum paike, et selline peavari aitas hadast valja :) Vbl paistsin paljude jaoks wannabe mehhiklane ehk loll turist, aga who cares :D Aga jaaa... Olin vahepeal juba unustanud, mida suur tahelepanu tahendab, sest Atlixcos pole ma seda kunagi eriti saanud, olen seal tavaliselt kas vaga varahommikul voi hiljaohtul ning siis pole uldse tahelepanu, ilmselt see pole selline linn ka, kus seda nii palju saada voiks. Aga nuud. Oh sa juudas kull. Kull peatusid autod ja mehed hakkasid inglise keeles raakima, kull hispaania keeles a la "Hola señorita, hola guerita" jne. Pitsapoes sai nalja, kaisin seal soomas ja siis see meesmuuja tuli ja kusis kogu aeg, et akki ma sooviksin veel uhte pitsatukki ja kull alles naeratas. Oh neid mehhiklasi kull. Aga jah, teises poes ostsin juua, sest nii palav oli valjas ja muuja kusis:"Ja muud ei ostagi?" :D Ilmselt ta oli arvamusel, et turist peab ikka oma 300-peesose arve tegema :D Ning muidugi suutsin isegi Mehhikos oma seelikule kohvi peale ajada, aga onneks mingit plekki ei jaanud :D Ma ikka alles oskan, kobakapp nagu ma olen :D Ahjaa, selle turistide lollitamise lopetuseks voiks mainida, et Oaxacas uks tuup turul muus selliseid mundikotte, John siis kusis hinda ja sai vastuseks, et uks on viis peesot, ma olin natuke kaugemal. Ma siis motlesin natuke ja laksin selle muuja juurde ning kusisin, et palju uks maksab ja tema vastas, et kumme peesot! Ma siis muidugi mainisin, et just hetk tagasi oli ta Johnile maininud, et uks on viis peesot, et kuidas poole minutiga hind kasvanud on. Muuja hakkas muidugi kokutama ja utles, et oige jah, viis peesot on uks. Nii et jah. Ning meil vedas Oaxacas, sest Rafa ja Valerie veetsid moned paevad oma puhkuse ajal Oaxacas ning neid molemaid rooviti just sellel samal turul, Rafa utles mulle seda ja Valerie saatis Evale kirja, sest ta jouab Iposse tagasi alles homme.

Ning tana poleks ma peaaegu kontori internetti saanudki, sest Yescika utles mulle ulbelt, et tema jattis kontorivotmed kontorisse sisse ning ainult Luisil on veel votmed, aga tema pole tool. Ma siis motlesin, et mis mottes ainult Luisil on votmed... Ipo omanik Paco elab ju Ipoderaci territooriumil ning ma siis laksingi kusima, et kas saaksin kontorisse, et arvutit kasutada. Paco on igal juhul sobralikum kui Yescika(ma endiselt ei maleta, kuidas ta nime kirjutati, aga midagi sellist oli) ning utles, et probleemi pole, muidugi voin arvutit kasutada ning avas ilusti kontoriukse :) Ma usun, et koik teised tootajad on sobralikumad kui Yescika, aga onneks leidsin tana, et kusija suu peale ju ometi ei looda ega loodudki :D Ma olen uldiselt Ipoderaci tootajatest vaga heal arvamusel, eriti juhendajatest ning teistest ka, aga jah, eks erandid(hetkel kull ainult erand) kinnitavad reeglit voi kuidas? :D

Kuid kui toost raakida, siis... Alejandrost ja Ruyst pole mitte mingit marki, aga Lino utles mulle, et nad olid Pueblasse Casa de la Niñezi(mis on taoline organisatsioon nagu Ipo ja paljud poisid on seal enne olnud) omadega uuesti joudnud. Ilmselt minnakse neile esmaspaeval jarele. Kuid vahemalt see rahustab. Ma motlesin, et jaidki tanavale uitama ning mulle ei joudnudki kohale ega siiamaani ei joua, miks ometi... Kuid teiste tootajate jaoks oli see nagu igapaevane nahtus, et ahah, ei tulnudki tagasi, mis seal ikka. No mitte just paris niimoodi, aga no eks neil on siin varemgi selliseid asju juhtunud, kuid ikkagi.

Ning kui David A-st ehk keerulise iseloomuga poisist raakida, siis tema tujud muutuvad kull kibekiiresti. Uks paev on ta vaga viisakas ja kuulekas ning isegi tore poiss, utleb aitah ega raagi absoluutselt roppusi, teine paev hakkab jalle pihta oma sellise sonavaraga, et hoia ja keela. Ja selline ta ongi. Kuigi kui talle meelde tuletan, et sellise kaitumise tagajarjeks voib olla uuesti 1000 korda teatud fraasi kirjutamine, muutub ta natuke leplikumaks, aga ikkagi. Onneks on Rocio varsti tagasi, kuigi liiguvad kuulujutud, et ta tahab mais lahkumisavalduse anda. Nelja nadala parast laheb Rafa ja kui Rocio ka varsti minema laheb ega uut juhendajat kohe ei leita, hakkavad ilmselt San Pablo maja lapsed teiste majades elama ning mina kolin natukeseks kuhugi mujale majja vabatahtlikuks umber. Kuid see on tulevikuteema ehk siis eks nais. Kindel on aga see, et Augusti asemele San Juani laheb John ning Daniela laheb San Pedrosse koos Valeriega. Ning aprillis on poistel kaks nadalat vaheaega koolist ning uks nadal toimub meil mingi laagriteema kuskil telkidega. Kohta veel tapselt ei teata, aga midagi sellist kull. Ma olen elus ainult kaks korda telgis oobinud, seega saab sellest minu kui linnainimese jaoks taiesti uus kogemus :D Onneks ei voi juhendajatel poistega samal ajal puhkus olla, sest Rocio plaanis uue puhkuse aprillis votta :D Eva mainis ka, et ta ei kujuta San Juani ilma Augusti abita ette, sest Juglaris tuli valja, et Angelica ehk juhendaja kavatseb 8-ndast marstist nadalakese puhkust votta. Ning San Juan nadala keskel ilma juhendajata kull kerge olema ei saa. Kuid nalja sai sellega ka, istusime terve vabatahtlike bandega eile valjas(ootasime Angelicat, et Juglarisse minna) ning John siis mainis Evale: "Jargmine nadal, sina ja mina..." Haha, rikutud nagu me oleme, hakkasime koik vasakule motlema ja laginal naerma, sest Eva on ju Rafa pruut :D :D Muidugi motles John seda, et nad on koos San Juani vabatahtlikud, aga jah, mote jooksis meil koigil vasakule :D See oli kogu ohtu nali ja Rafa hakkas Johnile naljaga pooleks utlema, et ou, ou, mis vark on :D

Rafal ja Eval on tegelikult paris raske Ipos olla, sest nad on molemad taimetoitlased ning Ipos on liha ikka pohiteemaks. Seega ei jaagi neil muud ule kui iga paev riisi ja frijolesid suua, sest need on iga paev pluss siis mingi supp ning mingi lisand, mis suure toenaosusega liha sisaldab. Ma polnud enne Mehhikot just eriti riisifann, aga siin olen sellega ara harjuma hakanud. Kui ma Eestisse tagasi tulen, olen ilmselt nii "ara riisistunud", et kartuliga voivad terviseprobleemid tekkida. Mitte et Mehhikos just riis nii populaarne oleks, aga Ipos on ta igal juhul vaga populaarne. Siin olen ka magusate saiakestega ara harjunud, sest koogis on neid vahel saada ja arvake ara, kes siis esimesena neid sooma hakkab? :D Eks ikka mina :D Kuid uks on kindel: Kui ma Eestisse tagasi tulen, siis esimene asi, mida ma soon, on kindlasti MUST LEIB! Aga kui kaalust raakida, siis ma ei tea, kas olen juurde votnud voi mitte, sest kaalu mul siin ju pole. Kuid mu eelmised valismaakogemused naitasid, et nii voib juhtuda kull, kuigi Eestis onnestus selle 2,5 kuuga parast lapsehoidjaks olemist siiski koik alla votta :) Aga siis ma olin Eestist eemal kolm kuud, nuud on pool aastat :D Ning mehhiko toidud... Voite ise arvata :D

Hetkel mul vist midagi rohkemat polegi lisada, lisan veel moned fotod Orkutisse(ja selles arvutis votab see ikka palju aega :D) ja kui enam jaksu on, siis siia ka :) Ma tean, et paljud lisavad fotod samasse postitusse, kuhu tekstigi, aga mulle niimoodi ei meeldi :D Ma olen alati ju veidikene teistsugune olnud. Ning nuuks-nuuks, ma ei naegi enam ohtuti seebikaid ega paeval Sonya Smithiga seebikat Pecados Ajenos, sest telekat mul ju enam oma toas pole :D Koik teised vabatahtlikud teavad ka mu seebikafannamisest, aga kes seda veel ei teaks? :D Eile enne Juglarit kaisime soomas ja telekas hakkas just uks seebikas, kus Mario Cimarro ja Mariana Seoane olid peaosas ja ma kohe muidugi mainisin, et Mario Cimarro oli Gata Salvajes ka peaosas :D Ainuke seebikas, mis mulle hetkel siin kohe uldse ei meeldi, on Hasta que el dinero nos separe, see on poiste lemmik jallegi :D

Suured-suured kallistused :)

Teie Jaanika.

P.S: Kui ma varem mainisin, et Atlixcos mulle eriti ei meeldi, siis nuud olen natuke teisel arvamusel. Enne olin nainud ainult kesklinna, aga nuud olen rohkem nainud ja voib oelda, et meeldib kull :) Kuigi kaisin sellistes piirkondades, kuhe mittekohalikud just eriti ei satu, seega paljud pistsid oma madalatest akendest kohe pea valja, et ikka taiesti kindel olla, et nad viirastust ei nae. Ning kas teie kujutaksite ette, et elate Eestis esimesel korrusel ning avate lihtsalt oma kodus poe, panete aknalauale asjad ja muuk voib alata? Ega vist mitte :D Mehhikos see tihtipeale just niimoodi ongi. Koik, mis pole voimalik kuskil mujal, on voimalik siin. Ning nuud olen ma kull turult juba suua ostnud, tacosid soonud jne. Ja hindasid hakkad siin ikka hoopis teistmoodi nagema. Koik, mis oleks Eestis kullaltki odav, on siin juba kallis. Naiteks Oxxo on siin selline kauplus, mis on 24 h tundi avatud ehk siis nagu Statoil vms ning need poed on toesti kallid. Kui 0,5 Coca eest pead rohkem kui 10 peesot(natuke alla uheksa krooni), siis on see juba kullaltki kallis hind. Marseilles maksis uks 0,5 Coca-Cola 2.5 eurot ehk 45 peesot! Ning 50 peesoga saab Mehhikos ikka ilusti soodud kui just mingit ei tea mis luksustoitu suua ei taha voi Italian Coffee Companysse sooma minna ei kavatse, sest seal viimases on ikka piisavalt kallis, Domino pitsas ka.

Jalle olen uhelt teemalt teisele hupanud :D Kuid hetkel ma kull lopetan :)

P.S 2: Yescika kais just kontoris, koputas ja oli kumme minutit siin ning ma mainisin, et Paco avas mulle ukse ning ta utles just sellise tooniga, et sellest pole midagi, et ma siin netti kasutan, mis pani kull motlema, et tal peaks selle vastu midagi olema. Voib-olla ma kujutan seda ainult ette, aga toesti ei tea. Aga see mu tuju nuud kull alla ei vii :)