Kuu aega Mehhikos oldud, viis kuud veel. Aeg lendab ikka meeletu kiirusega...

Lopuks ometi nadalavahetus! Kuigi see nadal laks kuidagi eriti kiiresti, et ei suuda ise ka uskuda. Nuud on Rocio ametlikult puhkusel ja alates homse ohtu kella 19.00-st hakkab rohkem vilet saama(siis hakkab mul tooaeg uuesti, hetkel nadalavahetus ehk siis no job). Onneks tuleb Rafa puhkuselt tagasi. Kuid hetkel on mu tuba ulekuhjatud asjadega, mis enne olid Rocio toas, sest kui need avalikult kuhugi riiulile jatta, siis poisid kasutaksid naiteks liiga palju pesupulbrit ja sooksid helbeid rohkem kui nad tegelikult suua voivad :D Niigi kui Rociot pole ehk siis nadalavahetustel, soovad nad vist kogu kahe nadala puuviljavarud ara :D Ja koige parem selle asja juures on see, et Rocio jattis oma teleka ka neile, hetkel on see elutoas, aga nadala keskel votan kas mina voi votab Rafa selle oma tuppa :D Kuna on kaks nadalat, seega loogiliselt votta on mul uks nadal telekas oma toas :) Nadalavahetusel paneme selle jalle elutuppa, sest siis nad voivad telekat vaadata :) Rocio jattis mulle veel kaheks nadalaks enda kalkulaatori, mis on vagagi kasulik mataulesandeid kontrollides, aga mata on alati kas Rocio voi Rafa parusmaa :D Mina aitan inkas ja hispaania keeles, saades viimases ise ka palju targemaks :)

Eile tuli poistele kulla uks endine vabatahtlik Anna, Saksamaalt muidugi, sest enamik on siin Saksamaalt parit. Ta laks detsembris ara ja nuud need kaks kuud lihtsalt reisis Mehhikos ringi, ta tuli viimast korda tagasi, et poistega huvasti jatta. Ta oli San Pablos ehk minu majakeses vabatahtlik, koos Rafaga siis. Poisid olid ta kulaskaigu ule ikka vaga onnelikud, eriti Alejandro ja Luis Fernando. Ruyl oli sunnipaev ja soime kooki ja siis tuli uks San Jose ehk koige vanema maja poiss ja vottis nii-oelda kogu majapidamise ule. Ja sellest hetkest oli minul vaba aeg! Kuigi see nadal oli kuidagi ka kakluste nadal, reedel kaklesid Alejandro ja Luis Fernando, neljapaeval Cesar y Moises. Rociol oli koigile muidugi suured karistused valmis, seega parast seda nad enam kaklema ei tikkunud. Ja Manueli vaevab vahel vaga suurte peavaludega migreen, eile oli see eriti hull, ta magas rahulikult ja arkas siis jarsku ules ja tuli soogituppa(teised soid samal ajal, tema mitte, sest ta tundis end halvasti) ning kusis:"Donde estoy?" ehk siis eesti keeles ta kusis :"Kus ma olen?" Tana on temaga juba koik korras.

Tana otsustasin lihtsalt aja maha votta ja jala Atlixcosse kondida! See on tegelikult kondimiseks ikka usna kaugel ja nuud jalad valutavad natuke, sest kondisin tagasi ka, aga tuju on superhea! :) Ja valjas on ikka paris kuum, vahemalt minu jaoks, nii 28 kraadi. Koik peaksid teadma, et mulle ju eriti kuumus ei meeldi, seega jah :D Kui ma uhele teisele juhendajale Sergiole mainisin, et nuud on meil Eestis ainult -5 kraadi(siis kui ma mainisin, oli vahemalt miinus viis, hetkel ma ei tea), siis tema tegi suured silmad ja kusis, et kas toesti ainult miinus viis kraadi? :D Koiki imestabki Eesti juures see, et kuidas meil saab seal ikka nii jahe olla ja kuidas inimesed seal sellise kliimaga elada suudavad :D Ja koik kusivad ka, et kas Eestis on koik naised nii pikad :D Kogu selle aja jooksul on minult vist koige rohkem kusitud seda, kui pikk ma olen :D

Ahjaa, Cuernavacast veel raakides, siis seal juhtusime uhele kirikumissale, mida peeti tudruku jaoks, kes oli asja 15 saanud. Nimelt Mehhikos on koige olulisem vanus tudrukutele 15, isegi 18 pole nii oluline. Koik perekonnad, kellel vahegi raha ja voimalusi on, korraldavad oma tutrele 15-aasta sunnipaevaks uhe suure-suure peo, paljud teevad seda kirikus, kus tudrukul on uhke ballikleit seljas(Cuernavacas oli sel tudrukul maani rohelist varvi kleit seljas). Selle pidustuse nimi on Quinceañera. Ja samuti oli sellel tudrukul tapselt samasuguse kleidiga nukk kaes, nagu tal endal seljas oli. Ja hiljem peol siis see sama tudruk vahetab oma madalad kingad korgete vastu ja annab selle sama nuku isale, sest see tahendab nii-oelda naiseks sirgumist, 15-nes sunnipaev siis. Ja selline pidustus korraldatakse siis ainult tudrukutele. Siinkohal meenub mulle seebikas "Emba mind", kus Maria del Carmenile korraldati 15-ndaks sunnipaevaks suur-suur pidu :D Haha, mind ja minu seebikaid :D Kui saan uheks nadalaks teleka enda tuppa, saan neid ka rohkem vaadata, naiteks uks seebikas on Atlixco lahistel tehtud. Ja poisid on ka uskumatult seebikatehullud, nadalavahetusel vaatavad neid meeletult! :D Ja mina muudkui utlen, et naed, seda seebikastaari ma ju tean ja seda teist ka tean jne :D

Kui toidust raakida, siis.... ma jumaldan mehhiko toitu! Kuigi Ipoderacis on toit suhteliselt uhekulgne, alati riis ja frijoles(mis on siis oad, need on erinevad, Ipos on need juba uheks massiks tambitud, hostperekonnas elades olid need nagu oad ikka, aga leem oli lisaks), siis alati on mingi vaike ja erinev lisand. Lounaks on esmane toit supp ja siis riis ning frijoled pluss naiteks tacod vms. Ja kuna ma ise tootan koogitoimkonnas, siis aitan sellele koigele kaasa :D Kuigi ma pliidi juures ei tee midagi, ainult loikan tomateid jne. Ma ise pole veel pikantse toiduga harjunud ning see mulle eriti ei meeldi, kuigi vahehaaval olen hakanud salsat ka lisama :D Rafa mainis, et alguses talle ka ei meeldinud pikantne toit, aga nuud ei kujutaks ta oma elu ilma salsata ettegi :D Ja koik, kes mind vahegi tunnevad, teavad ka seda, et ma vihkan kuuma piima. Kuid siin olen ma seda armastama hakanud! Kuid see pole ainult kuum piim! Selle nimi on atole ja see on kuum piim koos riisiga :D Just nimelt! Selle korvale suuakse tavaliselt tamalesid, aga Ipos pole neid veel siiamaani tehtud, Cuarnavacas proovisin need ka ara ja jallegi meeldisid! Kui ma esimest korda seda atolet nagin, siis olin kindel, et seda ma nuud kull jooma ei hakka, aga proovisin korra ara ja hakkas nii meeldima! Siinkohal meenuvad lood lapsepolvest, kus ma tomatimahla ja kalja vihkasin, aga nuud on tomatimahl uks mu lemmikmahladest ja kali meeldib ka vaga!

Mehhiko oludest olen proovinud Soli, Indiot ja Victoriat :D Indio ja Victoria on tumedad, Sol on hele. Ma pole muidu eriti ollesober, aga neist kolmest meeldib mulle koige rohkem Sol. Ja tequila ei meeldi mulle ikkagi, vabatahtlike laagris proovisin ikka mehhiko oma ka ara, aga no minu jaoks on see kange mis kange! Olgu ukskoik millega segatud. Mulle oeldi, et ka see tuleb ajaga, aga sellest ma juba kahtlen :D

Mis siis veel? Ahjaa, meil on uks uus vabatahtlik veel juures! Viimati tuli David ja nuud Daniela, kes on parit... arvake ara! Jah, just nimelt Saksamaalt :D Hetkel on siis Rafa, Eva, Valerie ja Daniela parit Saksamaalt, John ja August on USAst, David Hispaaniast ja mina Eestist :) No Ipol on ennegi vabatahtlike koikidest nendest teistest riikidest olnud, aga mina olen ainuke eestlane, kes neil kogu 40-aastase aja jooksul vabatahtlik olnud on :) Jah, just nimelt, Ipol on juba 40-aastane ajalugu. Ja ma sain naiteks teada, et uks nii umbes 70-aastane mees, kes juustutehases tootab, on ka vabatahtlik! Ta on Sveitsist(ei saa siin arvutist s-katusega tahte, nii et palun vabandust) parit ja juba 40 aastat Mehhikos elanud. Ja ta on isegi Soomes kainud. Seda ma ei tea, kaua ta Ipos vabatahtlikuna tootanud on. Aga uus vabatahtlik Daniela on 25, seega ainult Davidist noorem, ma motlen siis vabatahtlike hulgas. Ning raagib usna hasti hispaania keelt. Tegelikult ma ei kujutaks ette, kui ma Iposse joudes poleks uldse hispaania keelt raakinud. Rafa joudis siia niimoodi ja Anna mainis mulle eile(vabatahtlik, kes siis poistele uuesti kulla tuli ehk siis kellest ma blogi alguses juttu tegin, markuseks neile, kellel blogi algus on juba meelest lainud :D), et alguses Rafa ei saanudki poistega uldse suhelda, aga sellises olukorras opid keele ikka vaga kiiresti selgeks. Kui muud ikka ule ei jaa. No hispaania keel mulle meeldib, aga prantsuse ja itaalia keele puhul oleks kull sellist "Kui muud ule ei jaa" olukorda vaja. Mitte et need keeled mulle ei meeldiks, aga need on kuidagi rasked, eriti prantsuse keel. Ja itaalia keele olen ikka taiesti ara unustanud, ausalt ka. Kuid never say never. Vbl kunagi kavatsen uhe neist kahest siiski paremini selgeks saada. Hetkel kull tunnen, et prantsuse ja itaalia keele puhul ei kasutanud ma gumnaasiumis piisavalt oma voimalusi ara. Ning tosiasi on see, et erinevate keelteoskus annab suure eelise. Hetkel ma kahetsen, et kuuendas klassis vene keelt ei valinud, sest Eestis on see ikka vaga vajalik. Kuigi vaevalt et sellestki tolku oleks olnud, sest saksa keele ma ju valisin, aga palju ma seda raakida oskan? :D Mitte mohkugi :D

Ja tana on 13.veebruar(teil on juba 14.veebruar, seega kallikesed, ilusat sobrapaeva koigile!) ja mida see tahendab? Jah, just nimelt, tapselt kuu aega tagasi samal ajal istusin ma Frankfurt-Mexico City lennukis ja lendasin Mehhiko poole. Minu jaoks see ei tundu nagu kuu, see tundub... kovasti vahem. Kuigi selle aja jooksul on nii palju juhtunud, aga ikkagi. Kuigi hetkel ma motlen, et viis kuud on ju veel, et ainult kuu on ju moodas, siis kui see esimene kuu juba nii kiiresti lendas, lendavad ulejaanud viis kuud ka. Ja see hirmutab natuke. Kuigi vahel on muidugi rutiin ka marksonaks, aga ikkagi. Kogu Mehhiko kaalub selle koik ules. Raagitakse, et Mehhiko on uldiselt ohtlik riik. Mina seda igal juhul kull kuidagi ei taju, no muidugi Pohja-Mehhiko on kovasti hullem(nii raagitakse vahemalt), aga uldiselt peaks Mehhiko ka ohtlik olema. Samas vbl on asi ka selles, et ma elan taiesti eraldatud kohas ja lahim linn on Atlixco, mis mehhiklaste jaoks on pueblito ehk kulake :D No tegelikult on Atlixco ikka Mehhiko moistes vaike linnake(meil oleks juba paris suur, sest seal elab kuskil 120 000 inimest :D), aga koik ulejaanud inimesed, kes Atlixcos ei ela, utlevad selle kohta, et see on ju kulake :D Isegi Siijuve ehk mu organisatsioonitootajad utlesid, et Atlixco on ju vaid pueblito :D Aga nemad elavad ka Pueblas ja Pueblas elab ikka kovasti rohkem inimesi.

Ma just avastasin, et alustan loiku uhe mottega ja lopetan hoopis mingi muu asjaga :D Aga selle annate mulle vast andeks :)

Igal juhul selle blogi ma hetkel lopetan!

Kallistused Mehhikost :)

Jaanika(ja kui tagasi tulen ja enam Jaanikale ei reageeri, on asi lihtsalt selles, et Mehhikos olen ma Haanika, Haani, Jannika, Jaaniika jne) :D

P.S: Esmaspaeval lahen ma Pueblasse, sest mulle tehakse lopuks vabatahtlikuviisa! Hetkel on mul turistiviisa ja mu organisatsioon tahab, et oleks ikka vabatahtliku oma :)