Saturday, January 30, 2010

IPODERAC

Jain siis Ipoderaci juurde. Esmaspaeval arkasin kell 07.00 ules, sest pidin juba kell 10.00 Siijuves olema ja sealt edasi pidi Jorge mind Ipoderaci viima. Hommikul panin veel viimased asjad kokku, mida puhapaeval teha ei joudnud, selleparast nii vara arkasingi.

Narv oli ikka paris suur ees, sest mul polnud ju vahimatki aimu, mis mind seal ees ootab. Vaid mingisugune ahmane kujutis. No tegelikult mingi aimdus ikka oli ja teadsin, et graafik saab karm olema.

Viimasel hommikul jatsin oma perega huvasti ja Ariadna utles, et kui peaksin Pueblasse juhtuma, voin vabalt teada anda. Ariadna laheb ise paari nadala parast Dubaisse toole, terveks aastaks kodumaalt eemale. Ta on varem Ameerika Uhendriikides kolm kuud tootanud ja ta vend Javier tootas paar kuud Hispaanias.

Siijuvesse joudsin muidugi 10 minutit varem, sest ma lihtsalt alati arvestan ajavaruga :D Yadira(Siijuve tootaja jarjekordselt) oli mind juba reedel hoiatanud, et ilmselt jaab Jorge hiljaks, seega valmistusin teda ootama. Kuid ta hilines vaid 10 minutit! Ja mehhiklased, kes hilinevad ainult kumme minutit, on tegelikult ikka vaga tapsed :D

Yadira soovis mulle veel edu ja mainis, et ma kindlasti kirjutaksin, kuidas mul Ipoderacis asi edeneb jne. Lubasin seda kindlasti seda! Ja soit voiski alata! Uhelt poolt olin vaga ootusarevil, sest uued asjad on alguses ikkagi harjumatud.

Joudsime Iposse(edaspidi Ipoderaci luhend) natuke enne kell 11.00. Kontorist astust valja Jessica, kes hakkas mulle ja Jorgele asju selgitama. Nuud annaksin teilegi Ipoderacist vaikse ulevaate, et teil asjast parem ettekujutus oleks :) Nimelt Ipoderac on asutus 7-19 aastastele poistele, kes on enne kas tanaval elanud voi kelle vanemad on nad huljanud voi kelle perel on igasugused muud probleemid. Kokku on Ipos siis kuus maja ja enamasti on need jaotatud vanuste jargi ehk siis uhes majas elavad enam-vahem samavanused lapsed, kuigi on ka erandeid. Kui 12-aastasel poisil on koolis koik hasti, kaitumine Ipoderacis on suureparane ja teeb oma tood hasti, siis voib ta samas majas elada ka koos 15-aastaste poistega. Koik oleneb konkreetsest juhtumist. Majad on erinevat varvi ja neil on nimed. Koige pisemate maja nimi on San Juan ja seal on hetkel kaks vabatahtlikku(August USA-st ja Eva Saksamaalt) pluss uks juhendaja. Edasi tuleb maja nimega San Pedro, kus veel nadala alguses oli uks juhendaja ja uks vabatahtlik(Valerie Saksamaalt), aga kuna juhendaja otsustas kolmapaeval lahkuda, siis hetkel on seal vaid uks vabatahtlik ja uks suurtest poistest abiks. Kuid sellest raagiksin natuke hiljem. Edasi tuleb Sab Pablo, kus on hetkel kaks vabatahtlikku(Rafa Saksamaalt ja Jaanika Paanika Eestist :D) pluss uks juhendaja. Mina olen siis vabatahtlik majas, kus elavad poisid vanuses 12-15. Tegelikult ainult Ruben on 15, seega uldiselt on vahemik 12-14. Siis tuleb San Lucas, kus on hetkel uks vabatahtlik(John USA-st) pluss juhendaja. Ja parast neid tulevad majad San Marcos ja San Jose, kus on ainult juhendajad, sest nii suured enam vabatahtlikke eriti ei vaja. Kui on palju vabatahtlikke, siis on seal ka moni, aga eelisjarjekorras vajatakse vabatahtlikke siiski koige pisematele. Ehk siis hetkel on Ipoderacis kokku kuus vabatahtlikku(Kolm Saksamaalt, kaks USA-st ja uks Eestist, kolm noormeest ja neidu siis).

Kuid mis on Ipoderaci mote siis? Anda neile noormeestele uus voimalus, et nad uuesti samale teele ei langeks. Ja reeglid on karmid ja poisid teavad seda superhasti. Kui nad vastavalt ei kaitu, voidakse neid Ipost valja visata. Aratus on koigile 05.30(sellega oli mul alguses upriski raske harjuda :D Onneks kui mul hispaania keeled olid, siis arkasin kell 06.00, seega natuke olen juba harjunud). Koigepealt kaivad poisid pesemas, siis soome koik suure laua taga hommikust(poisid, vabatahtlikud ja juhendaja siis), siis puhivad poisid terve maja harjaga ule ja pesevad ule, koigil poistel on oma kindel ulesanne, mida nad tegema peavad ja see vahetub nadalati. Kaks tukki pesevad nousid. Parast hommikusooki peavad oma toa ara koristama ja end kooliks ette valmistama, sellel ajal on vabatahtlikel pisikene vaba aeg.

Kooliminek algab natuke enne 08.00, vabatahtlikud ja juhendaja saadavad poisid Ipoderaci bussini, mis neid kooli viib. See buss asub Ipoderaci territoorimul ja on iga aripaeva hommik valmis neid sinna viima. Moned ei kai Atlixcos koolis, vaid lahemal ja nemad lahevad koos uhe vabatahtlikuga jala, sellel nadalal langes see saatmise liist Johnile.

Kella 08.00st- 10.00ni on vabatahtlikel vaba aeg, seega enamasti istun ma siis netis :) Aga kuna kontor avatakse alles kell 09.00 ja kuna tegemist on mehhiklastega, siis veel hiljem, seega ma eriti palju netis olla ei saa. Kella 10.00st laheb iga vabatahtlik oma toimkonda toole: saab naiteks koogis kaasa aidata, pesula, kitsedega jne :) Selle toimkonna sain ise valida ja votsin koogitoimkonna! :D Ime missugune, sest ma ju absoluutselt suua teha ei oska? :D Tegelikult koogitoimkonnas peab ainult loikama ja aitama ja Doña Ines ehk Ipoderaci kokk on supertore inimene! Selles toimkonnas olen koos Valeriega. Kell 13.00 lopeb too ara ja umbes tunnike on vaba aega, siis hakkavad poisid koolist saabuma. Koigepealt soome siis koik koos ja hiljem lahevad poisid ja vabatahtlikud ning juhendajad veel kuhugi appi. Seda toimkonda ma ise kahjuks valida ei saanud, seega juhtusin puulehtede koristamistoimkonda ja machetede meeskonda :D Machetesid kasutatakse siis pika rohu mahaloikamiseks. Ega ma siiamaani seda veel paris hasti teha ei oska, aga voin end lohutada sellega, et vahel me koristame puulehti ja machetedega iga argipaev jandama ei pea :D Mingi kaks korda nadalas vist ja 45 minutit ainult paevas.

Parast seda tood lahevad koik oma majakestesse ja algavad poiste koolitood, kus vabatahtlikud ja juhendaja abiks on. Ja alati jaab neil just matemaatikas nii palju asju teha! Matemaatika on mul vaga nork, seega uritan rohkem inglise keeles ja hispaania keeles abiks olla. Hispaania keeles muidugi kusin enne Rociolt ule(meie maja juhendaja), sest voib olla panen ise puusse :D Ning tegelikult see harib mind ennastki, sest niimoodi opin hispaania keeles isegi ju :) Aga jah, matemaatikas on kovaks abiks neile Rafa, sest viimane on selles vaga tark. Ka Rociole meeldib matemaatika rohkem kui hispaania keel. Ja need kodused tood votavad tihtipeale oma 2,5 tundi aega ja ongi kaes ohtusoogiaeg! Ja kuna Rocio armastab soogilauas alati palju raakida, siis kestabki soomine pea uheksani valja. Ja siis kordub sama, mis kolm korda paevas poistel kordub: koristatakse koik toad ara ja pestakse ule, pestakse noud ara jne. Graafik on neile karm ja ega puhkamiseks aega ei jaagi, nadala keskel vahemalt kull mitte. Nadalavahetusel, laupaeval siis peavad poisid neli tundi kuskil oma toimkonnas tootama ja nad saavad selle eest pisikese rahasumma, mida nad voivad siis kas ara kulutada voi koguda. Laupaeva ohtul lahevad koik Ipoderaci poisid Atlixcosse ja kulutavad oma teenitud raha(muidugi on keegi juhendajatest voi kontoritootajatest kaasas). Ja puhapaeval on neil siis taiesti rahulik paev, kus mingeid kohustusi ei ole. No nadalavahetusel saadetakse uks voi kaks suuremate majade poistest valvuriks, sest juhendajatel ja vabatahtlikel tookohustusi pole. Ainult paar Ipo tootajat on nadalavahetusel valves, vahel on see moni juhendajatest, vahel kontoritootaja.

Selline naeb valja siis minu tavaline paev Ipoderacis. Nuud on selliseid paevi juba neli olnud, sest esimene paev oli muidugi natuke vabam. Aga mitte selleparast, et uus vabatahtlik kohale joudis, vaid hoopis selle tottu, et uks tootaja Miguel otsustas Ipoderacist lahkuda ja tema auks korraldati suur arasaatmine, koik vabatahtlikud ja poisid ning juhendajad kogunesid uhte teise majja, mille nime ma hetkel ei maleta, aga eks ta midagi Saniga oli. Seal majas toimuvad koikide majade koosviibimised ja istumised. Ja sellel esmaspaevasel soomingul tanasid koik Migueli tema tehtud too eest, ta oli Ipoderacis abiks neli aastat. Ja nagu selle nadala jooksul kuulnud olen, siis neli aastat Ipoderacis on juba veteran, sest paljud tootajad ule kolme aasta vastu ei pea. Juhendajatel on ikka pinge peal, sest nemad saavad alati kogu jama kaela ja ilmselt selle tottu nad siin pikalt vastu ei peagi. Ja Miguel muidugi mainis, et meil on uus vabatahtlik ja pidin end koigi ees tutvustama :D Aga mu nimi on siiski koigile veel suur musteerium, nii et Rocio kutsub mind ja Janniks(ta haaldab seda Haani :D :D) San Pablo poistel ehk minu maja poistel on see nuud enam-vahem selge, kuigi uhel Davidil veel mitte(meil on kaks Davidit) ja ta utleb alati vabatahtlik :D

Need viis paeva siin on lainud mones mottes paris kiiresti, aga samas ka kullaltki aeglaselt. Eks ma olen Rafalt ja teistelt vabatahtlikelt palju informatsiooni kusinud, et kuidas ja mis tapsemalt jne. Koige kauem on hetkel siin olnud August, ta joudis siia septembri alguses ja laheb siit ara martsis, parast seda joudis siis Valerie, septembri lopus ja ta laheb ara ka septembris, sest tuli siia aastaks. Siis joudsid siia Rafa ja Eva, kes on paar, nemad joudsid siia millalgi oktoobri alguses ja lahevad ara martsi lopus ehk siis tulid pooleks aastaks. Parast teda joudis siia John, tema joudis jaanuari alguses, seega on tema ka veel usna uus. Ja siis joudsin mina :) Jargmisel reedel tuleb meil uus vabatahtlik Hispaaniast. Septembris-oktoobris oli vabatahtlikke tervelt kumme, aga koik on lahkunud. Enamasti tullakse siia neljaks kuni kuueks kuuks, vaga harva aastaks. Valerie on vist uks vahestest, kes aastaks siia tuli. Ja aprillis oli neil siin viis vabatahtlikku, aga kui seagripp laineid votma hakkas, otsustasid koik tagasi oma kodumaale poorduda. Ja kui August septembris siia joudis, oli ta pea kolm nadalat taiesti ainuke vabatahtlik :D

Need viis paeva on olnud omamoodi kogemusterikkad nagunii. Rocio on poistega vaga karm ja alguses tundus ta mulle kuri, aga tegelikult pole see uldse niimoodi. Ta on sudamlik inimene, aga nendega peabki lihtsalt tihtipeale karm olema. On olnud ka emotsioonirikkaid hetki. Naiteks teisipaeva ohtul kusis Alejandro jarsku, et kas Rocio teab, mis on tema elus koige valusam hetk olnud. Ja kui Rocio kusis, et mis see on, siis Alejandro vastas, et see kui ta vanemad surid. Parast seda hakkas Rocio raakima sellest, kuidas tema isa suri tapselt tema sunnipaeval ja elu on vahel lihtsalt nii karm, aga Alejandro ei tohi moelda, et ta vanemad ta hulgasid. Lopuks olid enamikel poistest pisarad silmas, minul endalgi, sest sellised asjad mojuvad mulle vaga, Rafa oli vaga tosine ja ka Rocio oli nutma puhkemas.

Kolmapaeval meisterdas Alejandro mulle koolis lumehelbekese, mis oli eriti armas :) Kolmapaeval saabus meie majja ka uus poiss Sergio ehk siis hetkel on meil kaheksa poissi. Kuid see arv suureneb nuud jargmisel nadalal, sest kuna San Pedro juhendaja David(kes on juhtumisi meie juhendaja Rocio kallim) otsustas Ipoderacist lahkuda. Tal sai nimelt korini, et kogu Ipoderaci juhtkond tema ja Rocio suhetesse sekkub ja koik taga raagivad, kuigi nad on juba 35-40-aastased. Ka Rociole kaib selline asi narvidele, aga siiamaani pole ta veel ara otsustanud minna. Koige kurvem selle kogu loo juures oli see, et David ei jatnud poistega isegi huvasti, kuigi oli ule aasta nende juhendaja olnud. Ja kui poisid koolist tagasi joudsid, siis nad ei saanud aru, miks David niisama minema laks. Valeriele oli need paevad paris rasked, sest uks San Pedro poistest tahtis pogeneda ja teine tuli meie majja nuttes ja paris Rociolt aru, et miks tema peigmees niimoodi minema laks. Rocio ise on Ipoderacis kaks aastat tootanud, seega ka juba paris pikalt ja ta mainis meile avalikult soogilauas, et ta voib-olla plaanib millalgi lahkuda, et ka teda ajab see juhtkond siin narvi jne. Ehk siis draamasid on palju. Ma siis uurisin Rafalt, et kas vabatahtlikega ka vahepeal karjutakse nagu juhendajatega, siis Rafa mainis, et vabatahtlikega mitte, sest nemad ju siinse too eest palka ei saa. Aga jah, Davidi ja Migueli lahkumine ei jaanud ainukesteks. Reedel lahkus ka toodejuhataja Luis ja veel paar tukki plaanib lahkumisavalduse vist lauale visata. Ja nuud on Ipoderac paris raske portsu otsas, sest kui koik juhendajad niimoodi korraga ara lahevad, peab ju midagi valesti olema?

Aga jargmisest nadalast saab San Pablo kindlasti paar poissi juurde, sest kuna San Pedrole pole uut juhendajat leitud, siis jagatakse tolle maja poisid teiste majade vahel ara. Ja kuna vanuseliselt on see koige lahemal just meie majale ehk kollasele San Pablole, siis ilmselt on meil paaril jargmisel nadalal rohkem poisse, uus juhendaja tuleb millagli paari nadala parast(kui tuleb). Senikaua laheb Valerie Johnile San Lucasesse appi ja hiljem poorduvad Valerie ja uus vabatahtlik tagasi San Pedrosse.

Ja jargmised kaks nadalat oleme Rocioga kahekesi, sest Rafa ja Eva(ehk siis August on San Juanis ka kaks nadalat ainuke vabatahtlik) laksid koos puhkama. Ning kui Rafa tagasi tuleb, siis laheb Rocio puhkusele kaheks nadalaks ja oleme Rafaga kahekesi. Alguses plaanis Rocio votta niimoodi puhkuse, et nadal oleks Rafaga kattunud, aga hiljem motles siiski umber. Nii et Rafa ja Rocio ei nae omavahel kuu aega. Ja muidu on vahel vabatahtlikel nadalavahetus valve ka, aga see juhtub vaga harva, enamasti on see siiski juhendajate vahel ara jagatud.

Ja minu vaba aeg algab siis reedel kell 19.00 ja lopeb puhapaeval kell 19.00 ehk siis pean puhapaeva ohtul kell 19.00 tagasi olema. Rafa mainis, et kord joudis ta puhapaeval kell 21.30 tagasi ja Jessicaga oleksid ilmselt jamad tekkinud, aga Rocio oli Rafat kaitsnud ja oelnud, et ta on vabatahtlik ja pealegi, on neil ka oma elu jne. Rocio utles, et tema saab vaga hasti vabatahtlikest aru, et ta teab, mida tahendab olla eemal oma perekonnast ja sopradest, sest ta ise on ka valismaal elanud ja tootanud. Ja selle tagaraakimise jutu lisaks: Rocio mainis, et tema ei lahe kunagi Eva ja Rafa ukse taha koputama, kui neil vaba aeg on, et mis nad siis nuud seal teevad, et paarike jne, suured inimesed ju siiski! Kuid nii kui tema kas voi Davidiga jalutas, hakkasid jutud jalle peale jne.

Eile siis laksimegi teiste vabatahtlikega valja, neljakesi siis, sest Rafa ja Eva laksid juba oma puhkust nautima. Kaisime Atlixcos, koigepealt soomas ja parast uhes vaikses baaris, kus kahjuks tantsida ei saanud. Mina oleksin kull tantsida tahtnud, aga samas loogastuda oli kull hea, sest nadal oli paris pikk olnud. Eks alguses on muidugi harjumatum ka. Ja seal arutasime ka seda, et kui moni nendest suurematest poistest peakski endale neiu leidma, siis kerge see ei oleks, sest nad ei saa ju nadala keskel uldse Ipoderacist valja, ainult nadalavahetustel ja seda ainult kolmeks tunniks.

Loogastav ohtu oli, kuigi enne sudaood olime juba tagasi. Ja siis vajusin ma magama nagu nott, ausalt ka! Kuid loomulikult olid poisid juba kell 07.00 uleval ja vaatasid elutoas telekat(see on Rocio isiklik telekas, aga nadalavahetusteks paneb ta selle elutuppa, et nad saaksid seda vaadata). Eks ma siis kuulsin ka, sest see larmas meeletult. Ja praegu on meil kaks poissi kas San Marcosest voi San Josest valvamas, need koige suuremad siis. Ja mingi kumne paiku pandi muusikakeskus pohja, aga tolleks ajaks olin juba uleval. (Onneks on koigil vabatahtlikel siin siiski oma tuba, see on super. Poisid on kahe-kolme kaupa tubades). Nii head laulud tulid, just sellised laulud oleksid voinud eilses baaris tulla! Aga jah, Atlixco on nagu Tartu, natuke suurem siis, seal elab 122 tuhat inimest. Kuid toesti isegi oises valguses jattis vaga toreda linnakese mulje :)

Kuid hetkel ma toesti lopetan, olen nii pikalt kirjutanud ju, enam toesti ei joua! Hetkel olen siis Ipoderaci kontoris ainukesena, sest nadalavahetustel siin keegi ei toota :) Selle nadalavahetuse otsustasin prooviks siia jaada, aga jargmisel tahaks kull kuhugi mujale minan :) Eks nais :)

P.S: Evelin, palju onne sunnipaevaks! Tean, et see on vaikse hilinemisega, aga parem hilja kui mitte kunagi :)

Ja seda ka, et hetkel sajab siin padukat ja on Mehhiko kohta vaga jahe ilm. Kui Rocio kuulis, et Eestis oli meil -20, siis ta utles, et tema kull Eestisse reisida ei kavatse :D Hommikuti on siin mingi seitse kraadi sooja ja Rociol on muts peas ja sall kaelas ning ta variseb kulmast. Ja minulgi on imelikul kombel jahe, kuigi ei peaks olema :D

Ja toesti, hetkel sajab valjas nii kovasti vihma, rahet lausa, et kuigi mul on oma majakeseni 50 meetrit, siis ma ei taha siit kontorist valja astuda, tegelt ka :D Sest peaksin ukse ka veel sulgema ja see votab aega ja oma maja ukse vbl votmega avama jne :D Ma vist toesti olen suhkrust, aga mis teha :D

No comments:

Post a Comment