9 paeva olen Mehhikos olnud!

Pole paar paeva bloginud... Aeg lendab Mehhikos ikka kiiresti, alles ma ju tulin... ja juba on sellest uheksa paeva moodas! Tana oli mu viimane hispaania keel kontoris, homme on mul hispaania keel ka, aga lahme Memoga kesklinna ja ta raagib mulle natuke Mehhiko ajaloost. Ja alles kell 14.00 paeval! Ma olen viimased viis paeva kell 06.00 ules arganud(hispaania keel algab kell 08.00), nii et voite ette kujutada, mida see kell 14.00 minu jaoks nuud tahendab! Aga samas peangi harjuma, sest kui Ipoderaci lahen(mu asutuse nimetus, kus esmaspaevast toole hakkan. See asub Puebla ja Atlixco vahel, rohkem Atlixcole lahemal, seega nadala keskel ma Pueblasse kahjuks ei joua), siis pean argipaeviti kell 05.30 arkama. Ja homme parast hispaania keelt on meil Luzi juures(Siijuve tootaja) vaike istumine, teeme suua ja joome jne. Hetkel on Pueblas viis vabatahtlikku pluss siis mina, aga ma ei jaa paris Pueblasse. Ulejaanud koik on Siijuve tootajad, homne seltskond saab kirju olema, nii 20 inimest.

Aga jah, tegelikult on hispaania keele tunnid nii lahedad olnud! Muidugi grammatika pole mulle kunagi meeldinud(aga see on nii voi teisiti vajalik), aga rohkem ongi sellist suhtlemist olnud jne. Kuid jah... Nuud ma taipan, miks nad utlevad, et Ojala que estes contenta, mitte ojala que estas contenta! Estar ju lopeb ar-iga ja tavaliselt on estas, aga siis kui on laused nagu espero que, ojala que jne, siis kogu vark muutub! Aga rohkem ma seda ei seleta, sest muidu teil on seda igav lugeda, kui siin keeleteadust ajama hakkan :D

Ja tegelt ka... See tahelepanu, mis ma siin saan, on uskumatu! Ma teadsin seda muidugi juba enne siiatulekut, aga ei arvanud, et seda nii palju olema saab. Ning naljakas on see, et saan koige rohkem tahelepanu hommikuti bussijaama minnes ehk siis hostkodu lahedal. Mitte ainult noored mehed ei karju jarele: "Que bonita guerita!", vaid kui keskealistest meestest moodun, siis nemad ka alati utlevad midagi. Mina ei tee kunagi uhestki sellisest asjast valjagi.

Kuid voite minu ule uhked olla! Enam ma ei kusi combides(tuli valja, et suuremad autobussid on siiski camionid ja minu pisike on combi, nii et jah :D), kus ma valjuma pean, vaid karjun ule ulerahvastatud combi:"La parada por favor!" Ja kui uhke tunne mul veel on, et lopuks ometi jagan natukenegi matsu ega polegi nii loll turist :D

Aga veel raagiksin sellest, et siin ma kull ei kujutaks niimoodi ette, nagu mul kodus tavaliselt on. A la vaike naide:

Jaanika: Ema, ma lahen valja.
Ema: Kuhu ja mis kell koju tuled?
Jaanika: Hmm... Ma ei teagi veel tapselt kellega ja kellaaega ka ei tea, aga millalgi oosel jouan.
Ema: Olgu, aga vaata, et sul votmed kaasas oleks!
Jaanika: Ok!

Siin on see hoopis teistmoodi. Kirjutan tuupilise Javier Juniori ja ema vestluse, sest Ariadna ja Adriadna eriti valja ei kipu.

Javi: Ema, ma lahen valja.
Ema: Kuhu ja mis kell sa jouad?
Javier: No Federico juurde laheme istuma... Ja mingi 00.00 jouan tagasi.
Ema: Ja kes veel tulevad ja mis te seal teete?
Javier: No.... Luisa, Marcos, Mariana, Jose Luis, vbl moned veel, ma ei ole veel kindel.
Ema: Mis mottes pole kindel? Ja kes see Mariana veel on? Miks ma teda ei tea?
Javier: Ah... tema on Marcose ode, ma pole sulle temast lihtsalt raakinud.
Ema: Aga mis te teete seal Federico juures?
Javier: Vaatame filmi vms... Ma ei tea veel tapselt, aga eks nais.
Ema: Ega sa ometi autoga ei plaani minna? Nii hilja juba ja liiklus ka kohutav... Ja oled ikka kindel, et sul ikka vaja valja minna on? Pealegi pole nadalavahetuski ju.
Javier: No ma tean, aga ma tulen varakult koju, pealegi homme ma ju ei toota, homme tootab ju Ary...
Ema: Aga kindlasti helista, kui ilusti seal oled voi peaksid hiljemaks jaama, sa ju tead, et mu muretseme.
Javier: Jaa, kindlasti helistan!
Ema: Olgu, kallid ja jumal onnistagu sind!
Javier: Aitah, ema!

Tegelikult tihtipeale see vestlus jatkub veel pikemalt. Ja ometi on Javier juba 22-aastane! :) Ja Ary mainis mulle siiski, et nadalavahetusel ta vahel kaib pidudel, aga jah. Ja mu teine hostode Adriana on 30 ja tal on peigmees, aga kunagi ei ole niimoodi, et ta oobiks tema juures voi vastupidi. Ma olen juba maininud, et selline asi pole siin kohane.

Hispaania keeles juhtusime raakima, kuidas on voimalik uute inimestega tutvuda. Ja mina mainisin siis seda, kuidas ma Ainiga tutvusin... Jah, 28-ndal jaanuaril saab aasta meie esimesest kohtumisest. Mul on ikka vaga hea malu :D Selle aastaga on palju juhtunud... Tegelikult on see aasta megakiiresti lainud. Ma maletan vaga hasti, kui alles 12-ndas kaisin ja Mehhikost unistasin. Ja nuud olen ma siin! Nii et soovitan kindlasti suurelt unistada! Nagu ma Marjuskale saadetud kirjast juba lugeda voisin, siis aastal 2004 oli see mu unistus(Nimelt Marjuska korjas koik mu kirjade killud kokku ja need on supernaljakad, sest on lahe lugeda, mida ma naiteks 13-aastasena asjadest motlesin :D)). Ma usun, et tegelikult isegi varem, aga vbl ma ei mainud seda veel vms.

Kuid nuud pean tuttu minema. No tegelikult ilmselt loen oma toas raamatut voi vaatan telekat, aga arvutist pean ara minema, sest see pole siiski minu toas. (See lapakas ka ei jaanud minu tuppa kahjuks, sest Javi viis selle parandusse voi kuhugi). Kell on 22.52(teil juba 06.52).

Olete mulle kallid ja igatsen teid koiki, te ju teate seda! :)