Nadal aega veel puhkuse lopuni! See aeg on megakiiresti lainud.
Hetkel tulin vaid korraks internetikohvikusse, et postkasti kontrollida. Muide, hetkel on Mehhikos algamas vihmaperiood, seega iga paev kallab ohtuti nagu oavarrest, vahel tuleb lausa sellist rahet. Dennis on hetkel oma kasitooturul, seal on katus peal, aga ikkagi suhteliselt ebameeldiv kui niimoodi kallab. Ning peaaegu iga paev ka ja see vihm on palju hullem kui Eestis tavaliselt on.
Ja eile nagin Ipo lapsi, kes mind informeerisid, et ka Laura(vabatahtlik Ameerika Uhendriikidest) visati Ipost valja. See tuli nuud kull suure uudisena, eriti veel kui kuulsin, mis selle pohjuseks oli. Nimelt hakkas Laural midagi arenema uhe 15-aastase San Joses elava poisiga, kelle nimi on Marco. Ma teadsin juba varem, et nad saavad hasti labi, aga no sellises mottes... Ma detaile ei tea, aga jah... See tuli kull suurema uudisena, kui see Andresi lugu ja pohjus veel enam, miks ta valja visati. Tegelt ka: Laura oli vaga usklik ja ulimalt tore, poleks uskunud, et temaga selline asi juhtuda voiks. Ja kui loll ikka, et ta niimoodi lasi asjal areneda, tundes Marcot voib arvata, et tema kavatsused polnud kull heade kavatsuste killast. Kuid jah... Minu aja jooksul on kaks vabatahtlikku minema kihutatud, pole varem kuulnud, et selliseid asju oleks nii vaga ette tulnud(muidugi Ipo 45-aastase ajaloo jooksul kull, aga viimasel ajal mitte).
Hetkel kallab meeletult, aga ma nuud lopetan ja lahen vaatan, kas Dennis paneb juba oma turukoha kinni(sest vihmaga pole see eriti meeldiv). Ja Dennisest raakides: kolmapaeval kallistas ta mind jarsku nii kovasti ja uhel hetkel nagin ta silmis pisaraid. Kui kusisin, et miks ta nutab, utles ta vaid, et ta ei tea, kuidas ta suudab ilma minuta elada, sest varsti lahen ma ju ara(tana tapselt uhe kuu parast). Ma ei osanudki kuidagi selle peale reageerida, tundsin ise ka, et krdi valus on ikka, kui sellele motlen. Poleks kunagi uskunud, et minuga niimoodi juhtuda voib. Olen varemgi valismaal olles igasuguseid inimesi kohanud ja meessoost haid sopru leidnud(Hispaania Mario naiteks), aga kunagi pole ma ara armunud. Nuud aga... Oeh... See saab raske olema. Kuid ma parem ei kirjuta sellest hetkel. Parem mitte.
Seda ka, et mehhiklannad on alati nii ulesloodud, nii meigitud. See on lihtsalt nende loomuses. Kohati tunnen end nende juuresolekul nii boheemlasena, sest teadagi jatavad mind sellised asjad krdi kulmaks ju :D Kuid mina olen alati selline ega muutu. Aga jah, siinsed naised ei lahe peaaegu kunagi ilma meigita valja, isegi tanavale mitte, veel vahem peole. Ja kui ma endale motlen, siis jah :D Pole ammu nii kaua taiesti meigivaba olnud :D Ja ma ei poe ka. Miks peaksingi? :)
Kuid toesti: hetkel lopetan ja kuu aja parast alustan oma pikka reisi kodumaale :)
Kallid :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment