Kahe nadala parast samal ajal olen ma juba ilusti kodumaal ja soon musta leiba ning juustu :D Teglikult ka, mulle siiamaani ei joua kohale, et nii vahe on jaanud mu araminekuni. Tana on esimene juuli ju! Praegune Mehhiko ilm ei kolba kuhugi, sest iga paev kallab kas ohtuti voi on terve paev vihmane. Hetkel on terve hommik vihmane olnud, taiesti oudukas ikka. Ja nii jahe on olnud ka, ma usun, et teil seal kodumaal on isegi parem ilm kui mul siin :D
Mis siis veel vahepeal toimunud on? Naiteks uleeile kaisid Rafa ja Eva kulas, kes kolmeks kuuks Hondurasele vabatahtlikeks laksid. Raakisime siis natuke ja nad mainisid, et Hondurase projekt oli kovasti vaesem ning tihtipeale ei jatkunud isegi suua koigile lastele ning nad elasid paris metsa sees ja lahim internetivoimalus oli bussiga tunni aja kaugusel ja see internet oli megaaeglane. Rafa ja Eva olid molemad kolmanda klassi opetajad, sest paris opetajaid polnud projektil kuskilt votta. Nad olid kuidagi muutunud, tosisemad, raakisid vahem kui tavaliselt. Vbl oli pikast reisist vasinud(Nad lendasid Honduras-Miami-Mehhiko, sest see oli odavam variant kui otse Mehhikosse, muidugi tuli ring missugune, aga mina teeksin sama kui selline variant kokkuvottes odavam oleks). Sooma ega oobima nad ei jaanud, olid vaid paar tundi, votsid oma kohvrid ja laksid, et tana oosel Saksamaa poole lennata. Lapsed olid muidugi ulionnelikud neid nahes, San Pablo maja lapsed oleks Rafa peaaegu pooleks kallistanud, sest ta oli ju seal vabatahtlik ehk siis samas majas, kus mina olen. Raakisid nad samasugust hispaania keelt kui varem, kuigi mainisid, et alguses oli neil tosiseid raskusi Hondurase hispaania keelest aru saada, sest viimane on teistsugune, raagitakse hoopis kiiremini ja suuakse palju sonu. Ja Rafa muidugi kommenteeris: "Linnuke sosistas mulle, et sul on Mehhikos juba peigmees. Mis ta nimi on?" :D Eks Valerie oli neile seda juba raakida joudnud. Kuid tore oli neid jarjekordselt naha :)
Eile oli Dennise sunna ja hommikupoole tuli ta Iposse ja siis laksime koos Atlixcosse sooma. Muidugi jain ma selle tottu tund aega kooki hiljaks, aga mis sellest. Kusisin Rociolt enne luba ja ta utles mulle, et kui tahan, voin moni paev enne mu araminekut monel parastlounal Ipost eemal olla, temal sellega probleeme pole. Dennis sai 24, nii et ta on ka veel vaga noor, kuigi raagib, et on juba vana inimene, vahemalt minuga vorreldes :D Olen suutnud kaks tema tehtud kaeketti ara lohkuda ja kuigi Dennis mainis, et ta saab neid parandada voi teeb uued, siis ikkagi olen vihane, sest need tahendasid ja tahendavad mulle palju. Viimase lohkusin eile ara, takerdus uhe lina kulge ja katki oligi. Kuid ma naitan seda talle reedel, ilmselt suudab ta selle ara parandada. Hetkel on mul tema tehtud teine kaepael, mis on paksu niidiga tehtud ja uks Ipos elav poiss Macario tegi mulle enne araminekut Mehhiko lipus esinevate varvidega (roheline, valge, punane) kaevoru. Sellised asjad on mulle alati vaga vaartuslikud olnud ja ma hoian neid vaga. Vahemalt uritan, aga tihtipeale ei taha onnestuda.
Nadalavahetusel oli vaike moll koos Dennise ja tema soprade Oscari(teda kutsutakse Tapiaks tema perekonnanime jargi), Alfredo, Rodrigo ja Almaga. Valerie uhines ka meiega, joime Dennise korteris. Tahistasime nii Dennise kui tema soprade Rodrigo(tema sunna oli 23.juuni) ja Tapia sunnat(tema sunna on 2.juuli ehk homme). Sellest koigest selgus tosiasi, et mehhiklased ei oska ikka uldse juua, vahemalt nemad kull mitte :D Nad joid viinakoksi ja olut koos, seega kammisid koik suht ara ja oksendasid ka. Mina olut ei joonud, sest olen ise ka kanget ja lahjat kraami koos joonud ja selle tottu vetsupotti kallistanud, seega enam ma sellist kogemust ei tahtnud. Dennis vajus koige enne ara ja kobis magama, nii et tema oli meestest ainuke, kes vetsupotti ei kallistanud. Kuid kui mehhiklased raagivad kaine peaga juba palju, siis purjus peaga veel rohkem. Ainuke erand on Dennise sober Rodrigo, kes on vist veel vaiksem kui uks tavaline eesti mees, alguses ma arvasin selleparast, et ta on kuidagi uleolev ja ulbe, kuigi see sugugi niimoodi pole. Kui kord uhes baaris kaisime koos Dennise ja Rodrigoga, siis raakis viimane suht palju ja isegi tantsis, mis on suht imelik juba, sest enne hakkab kivikuju ka tantsima kui tema :D Nimelt seal baaris tulid 80-ndad ja 90-ndad, nii et voite ara arvata, kui segaseks Jannu Pannu selle tottu laks :D Tantsisin nagu poorane, aga Dennisele ikka jarele ei joudnud, sest tema tantsis veel rohkem ja ma olin omadega parast seda pidu paris ohtal, aga Dennisel oli energiat veel ulegi. Koigepealt tuli reggaton(nome!), siis salsa ja bachata(juba parem) ja siis koik vanad hitid :D Paljud neist olid nii-oelda geilaulud nagu "I will survive ja "YMCA", aga mulle sellised laulud meeldivad :D Ja Dennis ongi selline, kaine peaga tantsib palju ja purjus peaga on teda uldse voimatu peatada :D Rodrigo mainis mulle omavahel olles ka, et Dennis ongi alati selline, tais energiat ja tema on selline rahulik, vbl selleparast nad nii head sobrad ongi. Samuti utles ta, et pol ammu Dennist nii onnelikuna nainud ja 14-juuli saab tema jaoks kindlasti meeletult raske paev olema ning enne seda ka... Oeh jah. Minu jaoks ju ka. Ma uritan sellele mitte moelda ja onnelik olla, kuid raske on. See omamoodi tuup on mulle vaga sugavale sudamesse pugenud ja kuigi ta pole uldse minu tuupki, on temas midagi, mis lihtsalt volub.
Kuid korteripeo juurde tagasi poordudes: muidu oli tore ohtu ja koige kainem oli vist Valerie, mina ise vajusin lopus ka ikka paris ara, nii purjus polnud ma vist varem Mehhikos olnud. Ja nalja sai meeletult ning see on koige olulisem :) Muidugi oli suureks teemaks ka jalgpall, mis on hetkel kuum teema, kuigi Mehhiko on juba valjas. Mind jatab see suht kulmaks, aga kui Ipos suurel ekraanil Mehhiko ja Uruguay mangu naidati, siis laksin ikka vaatama, sest suua jagati :D :D No eks ma ikka sudames hoidsin Mehhikole poialt, aga oli ju teada vark, et Argentiinaga mangides kaotab Mehhiko nagu niuhti ja nii oligi: puhapaevane tulemus oli 3:1 ja selle tottu Mehhiko valja kukkuski. Finaal peaks vist 11-ndal juulil olema, seega naeksin selle siin ara. Kuid paljud suurfavoriidid on juba valjas nagu ma kuulnud olen. Mehhikos on jalgpall ikka vaga oluline ja teatakse neid asju nii hasti ja spekuleeritakse jne. Mina tean vaid seda, mida kuulnud olen ja mida natuke nainud olen.
Ja homme on jalle reede! See on mu eelviimane reede Mehhikos. Ja Ipoga jatan ma huvasti 12-nda juuli parastlounal, see on esimene laste suvevaheaja paev. Mu lennuk laheb 13-nda juuli ohtul. Seega palju pole enam jaanud. Peaaegu mitte midagi pole jaanud... Kindlasti on kurb Ipost ara minna, ma tean seda. Ja need viimased nadalad-paevad on mu tunded kuidagi imelikud:uhelt poolt ma ei joua ara oodata, millal ma kodumaale jouan ja millal eesti keelt raakida saan, teiselt poolt... ei taha ma ju ara minna. Raske saab see araminek olema ja kindlasti on nendele eelnevad paevad emotsioonirikkad, sest juba praegugi tunnen, et vahel tahaks pisaraid valada ja eks ma vahel neid valan ka, naiteks kui koogis kurvad laulud tulevad. Nimelt uks kord laksin natukeseks oma tuppa, et paar pisarat valada ja siis tagasi toole minna. Ja nii ongi. Uks minu elu koige seiklusterikkam aeg saab labi. Olen selle aja jooksul palju naernud, nii superonnelik olnud, aga olen ka pisaraid valanud. Ja valan veelgi. Nii et koik on tasakaalus. Ka Mehhiko, kogu oma voluga, voib erinevatel pohjustel nutma panna... Ja eks olen vist pea koiki oma emotsioone ka selles blogis kajastanud(mis Alejandroga San Pablos juhtus, kui mind maha jaeti, kui Dennisega kohtusin jne, jne, jne).
Vbl tana valjas tood pole(ma vahemalt loodan, et tana see harjaga Ipoderaci puhastamine jaab ara), sest ilm on toesti vaga vihmane.
Kuid ma pean nuud minema, sest Tolometla lapsed hakkavad juba koolist joudma(mina ei pea see nadal minema, aga jargmisel ja viimasel koolinadalal pean seda uuesti tegema ehk nendega siis Tolometlani kondima, seekord siis koos juhendaja Isabeliga. Mul vedas, et eelmine kord sain Enriquega minna, sest lapsed kuulavad seda juhendajat vaga ja koik sujus nagu olitatutl).
No comments:
Post a Comment