Pika blogi lopp :)

See blogi on salvestatud osade kaupa, aga jouab trukki alles nuud ja selleparast naitab ka kuupaevaks 29.aprilli, kuigi tana on juba 5.mai.

Kuhu ma siis eelmises blogis jaingi? Ahjaa, votsime Ivaniga paar olut ja raakisime niisama. Ma siis mainisin, et eestlased on kovasti rahulikumad ja introvertsemad kui mehhiklased ja Ivan kusis, et mina kull eriti introvert ei paista olevat :D :D Haha :D

Kuid jain ohtuga vaga rahule ja ta mainis, et voiks sellel nadalavahetusel veel kohtuda. Ta utles, et oleks tahtnud mind puhapaeval ka naha, aga ta peab tootama. Ma veel motlen selle ule, kas naen teda uuesti voi mitte :D(Nuudseks on teada, et pidin temaga laupaeval kokku saama, aga jatsin minemata, sest veetsin laupaeva hoopis Dennisega).

Puhapaeval liikusin niisama Atlixcos ringi(tunnen seda juba paris-paris hasti, vahemalt kesklinna osa kull). Ja juhtusin kasitooturule minema, kus tean paari inimest, sest kunagi hakkas John nendega raakima ja kui ma hiljem temaga kaasa laksin, siis juhtusin ka nendega raakima. Kui seal niisama ringi kaisin, siis uks sealne meessoost muuja naeratas mulle ja mina naeratasin vastu ka :D Alguses kondisin niisama mooda ja parast kui kesklinnas uhte lastele pandud manguvaljakut vaatama jain, siis seesama tuup tuli minuga raakima ja kusis, kus ma parit olen jne :D Kui mainisin, et olen vabatahtlik siin Atlixco lahedal, pakkus tema koheselt valja, et ilmselt Ipoderacis. Paljud inimesed teavad Ipoderaci, aga tema teadis eriti hasti, sest kunagi oli tal palju sorpu Ipoderacis(siis kui siin olid teised omanikud ja teised tootajad). Juhtusime siis natuke raakima ja ta kutsus mind valja, ma muidugi kusisin, et kuidas ta saab niimoodi toolt ara minna, aga tuli valja, et tema turukohal muub uks teine inimene ja tema lihtsalt paneb selle muugikoha ules, sest ta on selle omanik.

Ja nii me siis laksimegi niisama ennast tuulutama ja ma tundsin end selle kummalise nimega mehhiklase seltsis paris hasti(Dennis on ta nimi, ta isa kais enne tema sundi Ameerika Uhendriikides ja pani sellise nime oma lapsele). Kuigi jah, pikkusega oli teda rohkem onnistatud kui Ivani(Dennis on umbes 177 cm pikk ja mehhiklase kohta polegi see enam nii luhike). Kaisime niisama Atlixco peal ringi ja istusim samas pargis, kus ma Ivaniga istusin(haha :D). (Nagu hiljem valja tuli, siis uks Ipo koige suurematest lastest oli mind laupaeval Ivaniga nainud ja ega ta seda enda teada ei jatnud, seega esmaspaeval kusis Valerie minult kohe, et mis kohtungil ma kainud olin :D Jah, Atlixco on toesti vaike linn ja koik on kohe teada :D).

Tol puhapaeval joudsin Iposse alles 20.45(nii palju pole ma varem hilinenud, maksimum hilinemine oli siis, kui Oaxacast tagasi joudsime ja siis olin Ipos tagasi 20.15 ehk hilinesin tund ja 15 minutit, seekord siis peaaegu kaks tundi. Markuseks: kes ei tea, siis mu too lopeb reedel kell 19.00 ja algab puhapaeval kell 19.00). Onneks ei olnud Rocio uldse pahane ja ma tundsin end selleparast hasti. Kui mu juhendaja oleks keegi teine olnud, siis oleks jama majas olnud, aga Rocio saab alati ara(Ning puhapaeval olen ma enamasti vaga tapne olnud, ainult paar korda hiljaks jaanud).

Leppisime siis Dennisega kokku(krt, ma ei tea, kuidas seda keerulist nime kaanata, ma nii loodan, et monele inimesele oma voimaliku valesti kaanamisega lugemishimu ara ei vota :D), et saame reedel uuesti kokku, sest kuigi nadala keskel saaksin ma ka vahel kohtuda, siis kunagi ma ei tea tapselt, millisel hommikul saan ma Atlixcosse minna ja millal pean naiteks Iposse jaama, naiteks kui Rocio peab kuhugi minema ja monel lapsel kooli pole.

Kuidas siis eelmine nadal sujus? Ma ei maletagi millal tapselt, aga Iposse poordus tagasi Cristian, kes umbes kolm nadalat tagasi jalga lasi, kuid Casa de la Familast saadeti ta siiski Iposse tagasi, sest nad ei vota vastu nii vanu lapsi. Kuigi Cristian ei tahtnud jaada, siis oeldi talle otse valja, et kas ta jaab Iposse voi laheb tanavale, sest muid variante lihtsalt polnud... Ning Nacho(Ipo uks omanikest) raakis Cristianiga ja mainis talle, et ta ainukene probleem, miks ta Ipos olla ei taha, on see, et siin peab palju tootama... Aga kas pariselus kukub siis ka koik niimoodi sulle? Vaevalt kull! Nuud on meid San Pablos 13 ja maja on rohkem kui tais, sest tegelikult on kohti ainult 12-nele, aga Cristian magab madratsiga uhe toa porandal ja tolles toas elab siis kokku neli poissi, muidu elab uhes toas kolm last. Jaa... San Pablo on hetkel ainuke maja, kus on nii palju lapsi, eile tulid kaks tukki veel juurde, kes oleksid pidanud vanuse tottu San Pablosse jaama, aga saadeti San Pedrosse, sest meil toesti ei ole enam kohti ju(Ning uut ju ka kohe madratsile magama ei pane, Cristian pole enam uus, tal on see kolmas kord, kus ta Iposse poordub). Nii et jah...

Ja reedel oli Dia del Niño(seda tahistatakse Mehhikos 30.aprillil ja see on otsetolkes lapsepaev, aga meie moistes on see suht taoline lastekaitsepaevaga, mida Eestis siis tahistatakse 1.juunil, ainult et Mehhikos on sellel paeval ja eelnevatel ning jargnevatel paevadel suur-suur pidu). Mina ja Rocio tegime sel paeval cemitasid(sarnanevad tortadega ehk saiadega, ainult saiakuju on erinev ja sinna vahele pannakse palju juustu, avokaadot, majoneesi, liha. Ehk siis sai loigatakse keskelt katki ja pannakse sinna vahele koik need head asjad sisse). Kuna keegi teine juhendajatest ei tahtnud nii palju tood enda peale votta, otsustas Rocio seda siiski teha ja mina aitasin teda, kuigi olen soogitegemises suur vohik, aga Rocio ja monede laste abiga saime koik ilusti tehtud). Ja reedel olisuur soomaaeg Santa Maria saalis, kus tahistati Dia del Niñot. Mina olin sel ajal muidugi motetega juba nadalavahetuse juures, sest nadal oli minu jaoks pikk olnud(ning kogu see eelnev sagimine seoses Dia del Niñoga oli ikka vaga suur, seega olin juba upris vasinud ka). Korraldasime mange ka lastele ja kui lopuks reede kell 19.00 katte joudis, sain hakata nadalavahetust nautima :) Pidin Dennisega kell 20.00 kokku saama ning olin suht kindel, et ta jatab tulemata(ma ei tea, miks mul meestesse usku pole, liiati veel mehhiko meestesse).

Joudsin Italian Coffee ette 19.50 ja Dennis joudis 19.55(ja mehhiklasele mitte kohaselt, ta isegi ei hilinenud :D). Laksime koigepealt sooma ja hiljem uhte rokibaari, mis mulle just nii vaga ei meeldinud, aga kais kah :D Ning Juglarile oli vahemalt midagi vahelduseks :D Dennis siis mainis, et ta tosimeeli motles nadala keskel mulle Iposse ullatusvisiidi teha, aga ma mainisin talle, et vaga tore, et ta seda ei teinud ning utlesin talle, et mulle sellised visiidid nagunii ei meeldiks(pealegi, ei pruugi ma just siis ka kohal olla, kui ta tuleb, naiteks olen hommikul Atlixcosse lainud vms). Ja nalja sai ka: nimelt ma tahtsin Dennisele puhapaeval oelda, et tal on kavalad silmad, aga ei teadnud, kuidas on kaval hispaania keeles. Seega vaatasin selle nadala jooksul sonastikust jarele ja see andis neli vastet, millest ma maletasin kolme: ladino, taimado ja listo andis sona kavala all(Listo on ka tark ja intelligentne, aga sellel on siis mitu tahendust). Tuli valja ka aga, et Mehhikos on sonal ladino vaga halb tahendus, sama lugu ka taimadoga ning seda ei kasutata silmade kohta, nii nagu eesti keeles oelda saaks. Ma siis muidugi vabandasin Dennise ees ja tema ainult naeratas ning mainis, et pole ju minu suu :D Tahtsin ju vaid head oelda, aga valja kukkus ikka valesti :D :D

Laupaeval onnestus mul ara naha ka Dennise sobrad: tema segane korterinaaber Lalo(Eduardo), moned tookaaslased kasitooturult, tema parim sober Raul jne. Kui Lalolt kusisin, mida ladino tegelikult tahendab, hakkas too ka naerma ja utles, et kui tahtsin seda Dennisele oelda, siis olen kull omadega mooda pannud, sest Mehhikos on ladinol ja taimadol ainult vaga halb tahendus ja see tahendab luhidalt kedagi, kes on vaga halb inimene ja kui ma tahtsin oelda, et ojos ladinos, siis olen veel rohkem omadega mooda pannud :D Ning kui Lalo mind kogemata venelannaks pidama hakkas ja ta taipas, et mind hairib meeletult, kui mind venelaseks peetakse, hakkas ta nalja parast mulle rusa ladina utlema, seega jah :D Kuigi sellel oli Dennisel ka oma osa, sest tema maletas kuni reede ohtuni, et olen Sloveeniast parit(mis mind ka just eriti onnelikuks ei teinud :D). Kuigi jah, hispaania keeles Estonia ja Eslovenial on kull sarnasusi, aga loota ju voiks, et mitte nii palju) :D Ning mehhiko mehed raagivad omavahel ikka veel rohkem roppusi kui eesti mehed. Naiteks pendejo ehk tobras kaib ikka iga kahe sona tagant labi kull :D

Laupaeval kaisime uuesti Dennisega turul soomas ja seekord oli seal mariachid kohal ning Dennis tellis mulle uhe loo, mille nimi on Tres regalos ehk siis eesti keeles Kolm kingitust. Lisaks sellele, et laulsid mariachid, laulis Dennis ka ise kaasa ning kogu seal lahedal olev rahvas vaatas meid omamoodi :D Ning kuigi ma seda uldse valja ei naidanud, siis tore oli ikkagi, et keegi sulle laulu puhendab :D

Ohtu viis meid ja Dennise sopru alguses uhte igavasse ooklubisse, aga kuna mina ei tahtnud sellist jama muusikat kuulata, suundusime edasi karaokebaari, kus tuli ikka mehhikole vastav muusika :D Ja ausalt ka: eestlased voiksid mehhiklastest oppust votta ja laulda sellistes baarides laulda toesti ainult siis, kui nad ka laulda oskavad! Kogu selle aja jooksul ei laulnud seal baaris mitte ukski inimene, kes ei oleks osanud laulda!(sonakordust oli nuud paris palju, aga elate ule, ma loodan). Ning Eestis tuleb seda viimast kull vaga tihti ette. Mina ei roni kunagi selleparast laulma, sest tean vaga hasti, et lauluoskust pole mul siin elus antud ja kogu lugu. Pealegi olen ma hea inimene ega taha, et teised minu parast kurdiks jaaksid voi taiesti ara sureksid. Aga jaa, lauldi Lamento Bolivianot ja eks Dennis laulis ka kova haalega kaasa, kuigi mikrofoni ei votnud kunagi paris enda katte. Tantsisime ka, kuigi mina ei tea salsast ega bachatast ei maad ega ilma, aga ikkagi oli tore :)

Puhapaeval pidi Dennis turul tool olema, sest ta tootaja pidi ara minema, seega otsustasin temaga koos oma viimased tunnid enne toolehakkamist veeta :) Naljakas ja omamoodi tore oli Dennist muumas naha(tal on seal turul enda ja isa tehtud kaevorud muugiks pluss isa tehtud tamburiin ja tema tehtud trumm jne). Ning ta valmistas minu nahes mulle kaekati ning korvarongad :D Kaeketti kannan, aga korvarongaid pole veel kordagi korva pannud :D Ja need turutootajad juba tunnevad mind, kuigi mu nimi ei taha kellelegi meelde jaada, veel vahem, kus ma tapsemalt parit olen :D Kell 18.00 tegin minekut ja olin juba ilusti enne 19.00 kohal, seega sel puhapaeval ma hiljaks ei jaanud :D

Ja viimased kolm paeva pole lastel kooli olnud, seega olen kauem magada saanud. Ning tana oli lastel valjasoit, aga mina otsustasin mitte kaasa minna, sest mul oli vaja uusi pukse(siinkohal voiks raakida oma loo sellest, kui raske on ikka nii pikal inimesel teksaseid leida, sest koik jaavad luhikeseks, lopuks siiski leidsin, aga jah... Kui Eestis on juba raskusi, sest kull jaavad saared luhikeseks voi ei lahe ulevalt kinni, siis Mehhikos veel enamgi) ja tahtsin lopuks oma digikas tehtud pildid malupulgale panna, nende sorteerimine vottis ka omajagu aega. Ning kui kunagi kirjutasin, et mu DVD koos piltidega ei tahtnud Cuernavaca arvutis tootada, siis onneks oli viga vaid tolles arvutis. Ostsin veel paar pluusi, kaekoti ja uued tossud, sest viimased on ka siin juba lagunema hakanud. Miks mul Mehhikos kull koik asjad nii ruttu ara lagunevad? :D

Ja tunni parast pean Ipos tagasi olema, sest nad jouvad tagasi. Valeriel ja Johnil nii palju onne polnud, sest neile oli kohustuslik kaasaminek, kuna nad molemad on San Juani vabatahtlikud(Valerie pidi San Juani ule kolima ja ma olen vaga onnelik, et mind nad veel sinna liigutanud pole, kuigi hirm on suur, sest Johnil on see viimane nadal ja San Juan vajab alati vabatahtlikke. Olen juba harjunud, et San Pablos pole nii palju tood ja seal on ikka palju rohkem asju vaja teha, sest lapsed on palju vaiksemad. Kuid kui ka pean sinna kolima, siis pole ka midagi katastroofilist lahti) ja seal on alati abi vaja, aga Rocio andis mulle valida, kas tahan kaasa minna voi mitte ning otsustasin seda vaba aega kasutada shoppamiseks ja piltide sorteerimiseks ja blogi kirjutamiseks jne.

Ning muide, sel laupaeval nagi Ipos elav laps Marco(San Joses elav poiss, kes on 15-aastane) mind Dennisega ja hakkas muidugi kommentaare tegema, et kes mu peigmees on :D Kui ma utlesin, et mul pole kedagi, siis ta utles, et ta ei usu seda nagunii :D Marco hakkas siis oma tudrukust raakima, kellega ta tol hetkel koos oli, kui ma teda nagin. Ning mulle meenus endale, et 15-aastaselt oli keegi juba siis nii-oelda oma peika, kellega paar korda kaest olid kinni hoidnud. Jah, jah, nuudseks teame koik, et nii lihtsalt need asjad ei kai :D Aga jah, tanu Marcole teadsid muidugi juba Valerie ja John ning viimane kusis ka minult, et kuidas mu nadalavahetuse kohting sujus :D Ipos ei jaa ikka midagi saladuseks :D

Ja kui eile lastega Tehuixpangos kaisime(uks kula, mis siin lahedal on) ja kui teelt minema hakkasime ja mulle kaks korda vilistati, uhe korra vilistasid politseinikud, siis hakkasid San Pablo lapsed ikka kovasti naerma ja mainisid mulle mitu korda, et Jaanika, sulle vilistati, sulle vilistati jne. Ma olen sellega juba nii harjunud, et ei pannud seda enam tahelegi :D Lastele pakkus see igal juhul palju nalja :D :D

Homme pean jalle kell 05.00 arkama ja tagasi kooki toole minema. Viimased kolm paeva pole kooki toole lainud, sest lapsed on koju jaanud, aga nuud suundun sinna tagasi :) Aga tunnen ise kull, et energiat kulub kovasti rohkem kui lapsed on kogu aeg kodus.

Kuid ma pean nuud lopetama, kindlasti oleks paljust muust ka kirjutada, aga pean Iposse tagasi poorduma, niigi sain endale pohimotteliselt vaba paeva, mida mul tegelikult poleks tohtinud olla.

Paikest teile ja kallid olete!

P.S: Kui tana combisse sisenesin ja mul kohta polnud, siis uks laps andis mulle istekoha :) See viimane oli armas tegu, sest tavaliselt vaatavad mehhiklased mind vaid kaasatundlikult, aga istet ikkagi ei paku(jah, just tapselt, isegi mehed mitte, kuigi vilistada kull oskavad).