Ma usun, et pikema blogi kirjutan alles parast kodumaale joudmist, sest hetkel lihtsalt ei jatku selleks aega. Ja kuigi homme ohtul isegi oleks aega(kell 17.00 saan Dennisega kokku, kasutasin ara voimaluse, et Rocio mainis mulle, et voin uhe parastlouna Ipost eemal olla), siis ei taha ma seda viimast ja vaartuslikku aega blogimisele kulutada... Seda viimast aega, mis mul temaga veel jaanud on. Nadal on veel jaanud siin imelisel maal olla, koikvoimsas Mehhikos, kus tortasid saab osta poest nimega Papeleria Dany, kus loogiliselt vottes peaks ainult paberitarbed olema, aga see on nagu pisike kaubanduskeskus, kus 20-peesosed megasuured tortad juba parastlounal otsa saavad ja kus muuakse vist koike: alates toidust kuni Barbideni valja. Ruumi on selles poes vahem kui uhes eesti moistes pisikeses hamburgeriputkas. Nii et loogilisusest on asi kaugel. Aga mis siin Mehhikos uldse loogiline olla saab? Mehhiko ongi nii ebaloogiline kui olla saab. Ja just selleparast see mulle nii palju ilmselt meeldibki.
Reedel oli igakuine kokkuvottes Santa Maria saalis, kus mainiti ara, et ma varsti Ipoga huvasti jatan ja kusiti, kas tahan midagi oelda. Mind panevad sellised hetked vaga punastama, sest mulle ei meeldi esineda, kuid loomulikult mainisin, et jaan seda vabatahtlikuks olemist ainult heade sonadega meenutama ja tundlik nagu ma olen, valasin paar pisarat ka. Sellistel hetkedel on kull nome vark, et mu emotsioonid on tihtipeale suuremad kui ma tahaksin. Voi kui ma tahaksin neid valja naidata.
Nadalavahetusel jatsin Valeriega huvasti, sest tal hakkas puhkus ja kui ta Ipos tagasi, siis mind siin enam pole. Puhapaeval joudis ta peigmees ka Saksamaalt kohale ja laupaeval joime vaikselt Dennise korteris koos Rodrigo,Tapia, Valerie ja Dennisega. Puhapaeval olid Mehhikos valimised, seega oli kuiv seadus, aga Rodrigol onnestus siiski tutvuste kaudu uks pudelike kuskilt hankida. Mitte et kainena poleks sama lobus, aga lihtsalt kedagi ara saata taiesti ilma alkoholita ka koige parem pole :D
Need pildid, mis blogisse lisasin, on tehtud kasitooturul, kus señora Juanita muudavaid kauneid pluuse proovisin. Ja kaks neist on mul nuud olemas ka :)
Suured kallid! Ja kui enne ei kirjuta, siis kodumaal lisan kindlasti pika blogi mu viimastest tegemistest ja huvastijattudest ning lendudest jne. Nadal aega on veel jaanud.... Ja sellega seoses on emotsioonid laes: uhelt poolt nii kurvad, teiselt poolt nii roomsad. Jaa, nii see ongi.
Hakkan igatsema seda segast riiki, neid omamoodi segaseid Ipo lapsi ja uhte segast tuupi...
No comments:
Post a Comment