Usklikud mehhiklased ja roppused, mida Mehhikos oppida voib + niisama jutt

Ja vahepeal on mu elu toesti suurenesti pidude maailmas moodunud. Pole olnud vist kahe kuu jooksul kull uhtegi nadalavahetust, mil ma poleks olut joonud. Ja kui pidudest raakida, siis oleme toesti Dennisega suht ainukesed, kes alati peo lopuni tantsivad, kas siis ooklubides voi karaokebaaris La Tasca, kus meid juba piisavalt teatakse :D Vahel on meiega koos ka Dennise onu ja Valerie ning moned teised Dennise sobrad. Uskuge voi mitte, aga mina arvasin, et Dennise onu on vahemalt 40-aastane, paistab meeletult vana, aga tuli valja, et ta on koigest 25-aastane, tegelt ka :D Naiteks laupaeval loime tantsu Dennisega ules keset kasitooturgu ja samal ajal moodusid Ipo lapsed, kes naerma hakkasid :D Ja eelmisel puhapaeval kaisime uhel kirikupeol, kuhu olid kutsutud mariachid ja me olime jallegi ainukesed, kes tantsisid :D Pealaulja tegi isegi markuse, et miks ta teisi paare tantsimas ei nae :D Kui tuli Pedro Fernandeze laul Amar a la antigua, laksin kohe paris pooraseks ara :D Mul tema telenovela Hasta que dinero nos separe uldse ei meeldinud(mis Mehhikos ikka vaga kuulus oli ja mis nuudseks juba labi on), aga laulab see tuup kull vaga hasti, seda ei saa salata. Ning kuigi ma usklik ega midagi pole, siis kaisime koos kiriku rongkaigul ka kaasas ja kuidagi soe tunne tekkis, sest mehhiklased hoivad meeletult uhte ja on vaga perekesksed :) Pakuti suua ja puha :D Kuigi magus sai oli selleks ajaks juba loppenud, aga tortillasid ja liha jagus ikka :D

Kui religioonist raakida, siis Dennise vanemad on Jehoova tunnistajad, seega ei tohiks tegelikult Denniski katolikes kirikutes kaia, aga tema ei vota seda asja nii tosiselt. Ning tema vanematele see vist eriti ei meeldi, et mina usklik pole, aga valetama ma nuud ka ei hakka, sest usklikuks ei hakka ma kunagi. Tema vanemad on tuupilised mehhiko vanemad ja Dennise ode, kes on 27-aastane ja pole abielus, ei too kunagi oma peigmeest sinna majja, sest see lihtsalt pole kombekas, et uks tudruk oma peigmehe vanemate majja toob ja sinna ka naiteks oobima jaab. Dennise ode Jaqueline elab pealinnas ja kaib Atlixcos iga kahe nadala tagant. Nagu ma juba maininud olen, siinsed perekonnad hoivad vaga kokku ja kuigi elatakse oma 150 km kaugusel, ikka kaiakse rohkem kulas kui tavaliselt eestis sellised perekonnad, kellel suur vahemaa on. Muidu on Dennise vanemad toredad, kuigi vbl liiga ulehoolitsevad :D Isa on selline humorist, et ikka saab palju naerda :D Eile nad kaisid teda tema kasitooturul kulastamas ja nalja sai palju. Ja Dennise isa on uks naide sellest, et oma saatust saab muuta: nimelt noorena oli ta vaga vaene ja pidi lapsest peale kas tanaval midagi muuma voi autosid pesema, et siis raha saada, sest ta vanematel(ehk siis Dennise vanavanematel) polnud uldse raha. Nuudseks on Dennise isa arst ja kuigi nad pole rikkad, siis on nad siiski keskmisel jarjel. Mehhikos on selliseid olukordi meeletult, aga moni tahab salir adelante ja moni mitte.(Kuidas salir adelante nuud eesti keeles kolaks? Issand, no mitte ei tule meelde, utleme siis, et moni tahab tabarast olukorrast valja tulla ja moni mitte). Ega Dennise enda elu ka just teab mis paradiis olnud pole, tean sellest suhteliselt palju, aga ei pea oigeks seda koike siin blogis kirja panema hakata. Kuigi ta ei saaks sellest kunagi teada, sest ta ei saaks eesti keelest midagi aru, pealegi ei tea ta mu mu blogiaadressi(Ta teab, et pean blogi), aga ikkagi.

Ja nuudseks on mul tema tehtud korvarongad ja tema tehtud kaks kaeketti, mis on minu jaoks vaga kallid :) Dennise kaks vaga head sopra, Raul ja Valdomar(voi Waldomar, kes krt seda teab) teevad ka kae-ja kaelakette ja Dennis teeb lisaks sellele ka pille, rohkem kull tema isa, aga tema ka. Eile jattis ta mind korraks oma muugikohale uksi, sest laks korterisse(mis on muugikohale vaga lahedal), et sealt uks suurem tamburiin tuua, sest uks klient kusis selle kohta. Ja kui inimesed siis minult kusima hakkasid, ei osanud ma kull midagi tarka vastata :D Nuudseks tean, et uks flaut on Boliiviast parit ja see on originaalne ja tanu sellele maksab ka 500 peesot, odavamad on 100 peeso hulgas. Kuid koige suurem pill maksab oma 2000 peesot. Ja korvarongastel ja kettidel on erinavad hinnad, neid teeb rohkem Raul ja kui ostetakse neid, siis saab tema ka selle raha endale. Voi kui keegi otsustab Valdomari tehtuid ehteid osta. Eile sai paris nalja kohe.
Jaanika: Valdomar, miks sa hakkasid kae- ja kaelakette tegema? Ja kui kaua aega tagasi?
Valdomar: Seitse kuud tagasi. No mu pruut jattis mu maha ja ma ei tahtnud niisama baarides end tais kaanida, seega otsutasin midagi kasulikku teha. Kaisin Puebla kasitooturul ringi ja kohtasin paljusid hipisid, kes mulle seda kunsti opetama hakkasid. Kuigi ma pole veel sugugi hea, pean veel palju oppima.
Raul: Hmm... Ja miks sa siis naiteks raamatuid kirjutama ei hakanud?
Valdomar: No ise teed juba 1,5 aastat ehteid, miks sa ise raamatuid ei kirjuta?
Raul: No ma ei tea. Aga sinu unistus on endale ju hipist pruut leida, kuigi sa ise pole hipi.
Valdomar: No eks see mojutas ka ikka. Tanu sellele olen palju hipitudrukuid kohanud, ka siin Atlixcos, aga ise pole veel julgenud paris hipiks hakata :D :D :D

Raul on muidu 22-aastane, aga ta on juba abielus ja tal on kaks last ka. Mehhikos pole see midagi nii ebatavalist, tegelt ka. Kui siin 20-aastane naine sunnitab, on see tavaline asi ja 22-aastane isa pole ka midagi erilist. Minu arvates on see halb, sest nii noorelt tuleks ikka elu nautida ja mitte lastele moelda. Sest kui kord juba lapsed tekivad, siis ei saa enam pidudel kaia jne. Ja nooruses tuleks ikka seda nautida. Lapsi jouab tulevikus ka kasvatada. Aga noh, niimoodi nad siin elavad. Nagu oli mu Siijuve oppemanuses kirjas: "Mehhiko elu ei ole parem ega halvem kui mujal, see on lihtsalt teistsugune." Ja niimoodi ongi. Mehhikos on palju negatiivseid asju, palju kurbi asju, nagu naiteks need tanavalapsed, kes sulle kurbade silmadega pulgakomme muuvad ja uhe saad osta koigest uhe peeso eest! Ja see pole veel uldse koige halvem olukord. Vot selleparast on mul vahel tunne, et Ipo lapsed ei oska tegelikult hinnata seda, mis neil on. Voi mis Ipo lapsed, ma ise ei oska tegelikult hinnata seda, mis mul on. Me keegi ei oska tegelikult hinnata seda, mis meil on ja alati tahame paremat. Ning kui me lopuks selle parema katte saame, siis tahame midagi veel paremat... Jne, jne, jne, jne. Kuni lopmatuseni.

Kui Ipost veel raakida, siis eelmisel nadalavahetusel otsustasid 13-nest lapsest(meid on nuud uuesti 13, viimati liitus meiega uks teine Enrique) kuus endale korvadesse voi huultesse augud teha. Ja sellest tekkis suur probleem ja terve nadala soid need kuus last void riisi ja frijolesid, samuti pidid nad 3400 korda kirjutama, et nad peavad oma keha austama. Asi ei ole vbl nii vaga selles, et nad end augustada tahavad, Eestis poleks see nii hull, aga Mehhikos, eriti veel nende laste puhul, kes on endised tanavalapsed, on see suur probleem ja voib juhtuda, et tulevikus ei saaks nad selleparast tood. Ning neljapaeval Rociot polnud, sest ta emal oli sudameoperatsioon, seega soin nendega lounat uksinda, suurematest lastest saadeti mulla abi alles kell 17.30. Ja vot see tekitas toesti peavalu, viskasin Hermani poole isegi lusika(Rocio on ka seda teinud), sest viimane ei osanud soogilauas kaituda. "Jaanika, ta loi mind, Jaanika, ta ainult raagib, ta utles mulle halvasti jne." Vot siis oli kull tunne, et millal see reede ja puhkus ometi katte jouab ja miks need lapsed kull rahulikult elada ei oska. Kuigi ukskoik kuidas nad ka ei kaituks, kalliks jaavad need lapsed mulle alati. Koos koigi oma roppustega.

Ja Davidil oli kaks nadalat tagasi peeniseoperatsioon, seega kolis ta ulemisse vabatahtlikutuppa ule ja mina kolisin alumisele korrusele, endisesse Rafa tuppa. Minu meelest on seal parem, sest muidu istusid lapsed alati teise korruse treppidel, et naiteks telekat vaadata, aga nuud saan rahulikult oma tuppa minna, ilma et moned peaksid treppidelt ara tulema. Nuud on Davidil juba parem ja ta kolis oma endisesse tuppa tagasi, kus elavad veel Hermann ja Alejandro, aga minu tuba jaigi alumisele korrusele. Seina peal on veel endiselt Rafa kirjutatud paber, kus ta kirjutab midagi armastusest ja sellest, mis armastus tema jaoks on ja et ta Evat ikka vaga armastab. Mu saksa keel on kull vaga halb, aga midagi sain ikka aru :D Ja Rafa peaks Evaga juuni lopus uheks paevaks kulla tulema, seega saab naha, kas molemad raagivad juba parast kolme kuud Hondurasel viibimist paremini hispaania keelt voi siis vahemalt teistsugust hispaania keelt :)

Hetkel pole mul mu malupulka, muidu lisaksin pilte viimastest pidudest, aga see on Jaimel, Dennise onul, sest viimati tehti pilte tema kaamerega, kuna minu oma viskas lihtsalt pildi eest ehk suri ara :D

Kaisime reedel Dennisega kinos, pilet oli koigest 17 peesot, uks inimene siis. Film oli Robin Hood, uuem variant siis koos Russel Crowega. Olin ikka vaga vasinud ja kui kuulsin, et film on tolgitud haalega ja mitte subtiitritega, laks tuju ka kohe halvemaks. Ma toesti jumaldan hispaania keelt, aga ma vihkan seda, kui tean, et film on Ameerika Uhendriikide oma ja kuulen teada-tuntuid Hollywoodi naitlejaid hispaania keeles raakimas... Seega suutsin silmi ainult 15 minutit lahti hoida ja hiljem poonasin rahulikult kaks tundi :D Kinos polnud palju rahvast, koigest neli paarikest :D Kui hiljem film loppes, siis Dennis kusis naljaga, et kuidas meeldis ka ja mina vastasin, et krdi hea film oli ikka :D :D No see on see vark, et kell 21.00 vajuvad silmad juba kinni, selline see Ipo graafik on :D San Joses elav poiss Jaime laenas mulle kaks raamatut ja olen ikka uritanud lugeda, ega Ipos suurt muud ohtuti teha pole, aga alati vajub silm kinni :D Isegi imestan, kuidas ma pidudel magama ei jaa :D Unimuts nagu ma olen :D :D

Kui roppustest raakida, siis olen toesti mehhiklaste valjenditega nii ara harjunud, et lausa jube :D Ega koik nuud ka roppused pole(kuigi enamik siiski), aga sellised ainult Mehhikos kasutavad slangivaljendid :D Nagu naiteks no mames wey, no manches wey, ni pedo, vete a la verga, culero, pendejo, cabron, mandalo al cuerno, carajo, ya te chingaste!, chinga tu madre(vaga vulgaarne, sellega seoses on veel vulgaarsemaid variante, aga neid siia panema ei hakka, nagunii neid tolkima ei hakkka, kes aru saab, see saab ja kes ei saa, see ei peagi saama), no hay pedo, puta madre, hijo de su puta, maricón, puto, puta, estas jodido jne, jne, jne. Tegelikult ma vist poleks pidanud neid siia kirja panema, aga jah :D

Aga jah, kindlasti alguses kui kodumaal tagasi olen, tahan hakata hispaania keeles raakima, sest pole enam kaua aega eesti keelt raakinud :D Nagu minuga Prantsusmaalt tagasi joudes juhtus, olin lapsehoidja ja pereisa oli Peruust, seega raakisin seal hispaania keeles ja esimesel paeval, kui Eestis tagasi olin, hakkasin isaga hispaania keeles raakima ja tema siis lopuks kusis naerdes, et kas olen eesti keele taiesti ara unustanud? :D

Ahjaa, viimasel ajal on riis ja frijoled mulle tosist oksetunnet tekitama hakanud, see on ilmselt selle tottu, et neid Ipos iga paev soon, lisaks sellele on mul meeletu nohu ja vahepeal kimbutab mind kohulahtisus, aga seda viimast siiski rohkem Ipos. Kui ma Eestis enne siiatulekut riisi ei soonud, siis hakkan seda kodumaale tagasi joudes veel vahem sooma. Muudest mehhiko toitudest hakkan kull meeletult puudust tundma... Sellest raakides, lasin end Pueblas uhes kaubanduskeskuses kaaluda... Ja kaal oli rohkem kui ma kartsin. Niimoodi need mehhiko toidud siis minuga teinud on. Kuid ma ei muretse, tean ju, et Eestis olles votan koik uuesti alla, niimoodi juhtus minuga ju eelmine kord ka. Ma vahemalt loodan :D Lootus sureb viimasena :D

Aga hetkel kull lopetan :) Homme lahen enne Pueblasse minekut Ipost labi, mul on moned asjad vaja sealt votta. Kallistan teid koiki :)