Puhkuse esimene paev :)

Oi issand, kui ammu ma pole uhtegi pikemat blogi kirjutanud! Olen hetkel internetikohvikus ja raagin msnis Marjuska, Runno ja Hispaania Marioga, seega mitu tegevust kasil :D Ja samal ajal uritan blogi ka kirjutada, seekord tahaks midagi asjalikumat ka oelda, kui ainult paar loiku, mis viimasel ajal kirjutanud olen :D

Mul on hetkel puhkus! See on lihtsalt uskumatu, et kell on 01.39 ja ma ei pea Ipos olema ja ootama, millal minibuss jouab, et siis lastega koos sooma hakata. See on esimene esmaspaev parast 25-ndat jaanuari, kus ma ei pea terve paev Ipos olema(no tegelikult eelmisel esmaspaeval ka ei pidanud, sest ajasin oma vabatahtliku viisaasju, aga sellest kohe lahemalt). Nii et naudin seda taiega :) Kuigi ma tean, et kui 20-ndal juunil tagasi poordun, jaab mul ainult kolm nadalat. Tegelt ka. Ise ka ei usu, et hakkan juba tagasi kodumaale lendama, alles ma ju tulin! Aeg toesti lendab ja poleks kunagi uskunud, et Mehhiko voib mu sudamesse nii palju pugeda. Viimasel ajal on neid pohjusi jarjest rohkem juurde tulnud, miks mul saab nii raske siit minema minna, aga noh... Mis seal ikka.

Koigepealt alustaks vist sellest, et eelmisel nadal soitsin esmaspaeval, teisipaeval ja kolmapaeval Puebla vahet, et lopuks ometi oma vabatahtlikuviisaasju ajada. Jorge(mu kontaktisik) kirjutas mulle, et oleme selle kolmeks kuuks unarusse jatnud ja nuud peaks viisa ju ometigi valmis olema! Kuid kus sa sellega! Laksin siis rahulikult esmaspaeval kell 11.00 Pueblasse(Dennis tuli ka, sest ta pidi sel paeval Pueblas tootama, ta tootab nimelt nadala keskel uhes kindlustusfirmas ja pakub kindlustusi, nadalavahetusel on tal oma muugikoht kasitooturul). Joudsime Pueblasse 09.30, seega kaisime veel enne soomas ja ta saatis mu kontorini ara, jatsime seal huvasti.

Kontoris nagin ule pika aja Yadirat ja Jorget, olin Siijuve pikaks ajaks unarusse jatnud. Ja laksime siis koos Jorge ja Marcoga(samuti Siijuve tootaja) migratsiooniametisse, et viisat katte saada. Mehhikos sulgeb migratsiooniamet oma uksed kell 13.00, seega aega ei olnud just palju ning pealegi oli seal suur jarjekord. Siinkohal voiks ara markida, et mehhiklaste vabalt votmine on ikka alati liiga vabalt votmine, kell oli 12.20 ja jarjekord oli meeletu, aga Jorge mainis vaid, et kull jouab :D Sellised need mehhiklased siis ongi, votavad koike nii vabalt, seda ma nende juures hindangi :) Suudaks ise ka natuke rohkem nende moodi olla :D Ja joudiski, aga enne sulgemist selgus, et puuduvad fotod ja juba oligi liiga hilja :D Olime Jorgega unustanud, et esimesel korral me fotosid ei viinud, pealegi oli vahepeal viisaformaati muudetud, seega pidime uuesti palju pabereid taitma :D Laksime siis fotosid tegema, esmaspaeval tegime ainult naost ja esivaates ja selgus, et pean teisipaeval tagasi poorduma. Mainisin siis Jorgele, et ta Iposse helistaks, sest muidu arvavad veel akki, et olen niisama lulli loomas :D

Esmaspaeval joudsin uuesti kell 18.00 Iposse(tegelikult oleksin varem joudnud, aga otsutasin ara kasutada, et Ipost eemal olen ja votsin natuke enda jaoks ka vaba aega). Teisipaeval poordusin uuesti kell 10.00 tagasi ja Jorge hilines, mis polnud minu jaoks midagi uut :D Samuti oli Marco ja uks uus vabatahtlik Saksamaalt, kes ei raakinud sonagi hispaania keelt ja kelle kontaktisik on Marco. Mina siis uritasin oma vigast inglise keelt raakida ja sain aru, et mu inglise keele oskus on kaotanud igasuguse taseme, sest koik sonad, mis oelda tahtsin, tulid hispaania keeles! Sain teada, et tudruk jaab vaid kaheks kuuks, selle ajaga ta kull hispaania keelt raakima ei opi. Kaks kuud on nii vaike aeg, tegelt ka, eriti veel siis kui keelt raakida ei oska. Isegi pool aastat pole piisav aeg, et kogu kultuurist ja elust taielikku ulevaadet saada, aasta on juba midagi. Minu viis kuud on nii kiiresti lainud, et pole arugi saanud, seega kaks kuud pole toesti midagi. Minu meelest pole selline vaike aeg vaeva vaart, eriti kui vabatahtlikuks lahed. Niisama reisimiseks vbl kull, aga kahekuune projekt vabatahtlikuna on vaga vaike aeg.

Laksime siis uuesti migratsiooniametisse, kus ka seekord oli palju rahvast, arvasime, et anname pildid ara ja asi ants, aga tuli valja, et puudub profiilivaade! Ja kell oli juba 12.25. Laksime siis kiiresti joostes lahimasse fotostuudiosse, et nad need pildid teeksid, aga seal selgus, et neil pole sellist teenistust, et pildid koheselt valmis saaks. Seega oligi kogu asi juba ara otsustatud, et pean kolmapaeval uuesti tagasi poorduma... Ma sattusin juba meeleheitele kogu sellest paberimajandusest ja palusin mu organisatsioonil uuesti Iposse helistada, et mind kolmapaeval uuesti Pueblasse oodatakse. Tegime siis profiilivaate foto ka ara, kus pidin koik korvarongad ja ehted ara votma, et korvad ilusti naha oleks! Ning kingituseks sain uhe suurema foto tasuta, aga seal olid mul juuksed kinni nagu viisale vaja oli. Oleks ma teadnud, et uhe foto kingituseks saan, oleksin sealsel fotol juuksed lahti teinud :D Kuid mida ei tea, seda ei tea ka ja asi ants :D

Kolmapaeval oeldi mulle, et pean teisipaeval uuesti migratsiooniametisse poorduma(ehk siis homme ootab mind uus Pueblas kaik), et siis oma sormejaljed anda ja ilmselt lopuks oma viisa ka katte saada. Kuigi selles viimases hakkan ma juba vaga kahtlema, sest Mehhikos votab koik meeletult aega :D Ja kui te neid sealseid tootajaid ka naeksite, jarjekord on uksest valja, aga nemad liigutavad oma pabareid maailma koige suurema rahuga, nagu rahvast poleks absoluutselt :D Ja niimoodi kukubki kell juba 13.00 ja hasta luego, tooaeg! Ma ei moista, miks nad kell 13.00 sulgevad, voiksid vahemalt kella 16.00ni lahti olla nagu mehhiko pangad. Kuid neile vist meeldib inimesi piinata, et nad ikka mitu korda peaksid tagasi tulema :D Ma usun, et mulle antakse mu viisa 13.juulil lennujaamas, kui juba riigist lahkuma hakkan :D Vot see oleks alles naljakas :D Nuudsest plaanib Siijuve niimoodi teha, et juba enne riiki sisenemist on vabatahtlikul FM3 viisa olemas(vabatahtlikuviisa), et niimoodi sellist suurt paberimajandust Mehhikos valtida. Ning te ei kujuta ette, mis kusimusi seal paberites kusitakse, a la: Kas nina on suur, keskmine voi vaike, kas suu on ummargune jne :D Need kusimused ajasid mind ikka meeletult naerma :D Ning migratsiooniametis kusiti mult neli korda, et kas mul on toesti ainult uks perekonnanimi, sest nagu te teate, siis Mehhikos on kombeks nii ema kui isa perekonnanimi, esimene on alati isa oma ja teine ema oma :D Kui ma siis lopuks utlesin, et Eestis on teised kombed ja tavad, jaeti mind rahule, sest ma ei saa ju endale teist perekonnanime luua, kui mul seda pole :D Samuti tekkis suure ringi kusimuseks see, kuidas mu perekonnanime ametlikult panna, sest see on ju tapitahtedega ja viisas seda kasutada ei saa. Lopuks otsustati Vaertoni kasuks, sest nii on toodud mu passi koodribal :D Selline asi pani mind tosiselt naerma juba :D

Kolmapaeval kaisime koos Jorgega ka Philipi projekti vaatamas, ta on uks saksa vabatahtlik. Ta tootab uhes puuetega inimeste hooldekodus ja tooaeg on esmaspaevast reedeni kella 09.00st 16.00ni, tavaliselt aitab ta leiba teha, aga kolmapaeviti on seal kohal. Kui viimati teda nagin(martsis), siis ei raakinud ta nii hasti hispaania keelt, kuigi nuud on ta hispaania keel juba vaga hea. Mulle on ka oeldud, et mu hispaania keel on kovasti paranenud, sest raagin juba nagu mehhiklane ja tean paljusid roppusi ka :D Eks Ipos jaavad paljud asjad ikka kulge :D Philip elab hostperekonnas ja ta mainis, et peab oma hostvennaga tuba jagama, kes kuulab kova tummi ning tema ei saa rahulikult magada :D Olen alati moelnud, kas parem on elada projekti juures voi perekonnas. Ma usun, et see taiesti oleneb, kuidas on klapp perekonnaga. Kui on hea klapp, siis on superhea, aga kui mitte, siis on halvad lood. Mina ise olen projekti juures elanud, seega ei oska oelda. Ainult esimesed 12 paeva elasin uhes vaga religioosses perekonnas ja mina kui taielik pagan, sinna just nii vaga ei sobi :D Kuigi ma austan vaga seda, et mehhiklased nii usklikud on, tegelikult ka. Ipos loevad lapsed enne soomist alati soogipalvet ja mulle on see ka tasapisi meelde jaama hakanud :D

Mis siis vahepeal veel juhtunud on? Raagin hetkel natuke Ipo elust. Nimelt meil oli uks Ameerika Uhendriikidest parit vabatahtlik Andres, kes oli koigest 18-aastane, sellest ma vist juba kirjutasin ka. Just nimelt oli, sest Ipo viskas ta valja. Ma pole kunagi varem kuulnud, et Ipo niimoodi vabatahtlikule selja poorab(valja arvatud see aastatetagune lugu, mil peadirektor vabatahtlikusse ara armus ja molemad sealt koos ara otsustasid minna(voi ka valja visati?) ja nuudseks onnelikult abielus on), aga tema puhul on see taiesti arusaadav. Mis siis tapsemalt ka juhtus? Nimelt Andresile tuli pahe pakkuda uhele San Juanis elavale lapsele viis peesot, kui too surnud linnu ara soob(Andres oli vabatahtlik just nimelt koige vaiksematega) ja Roberto ehk see laps oli selle ettepanekuga nous ning soigi surnud linnu ara... Kui lopuks sellest teada saadi, oeldi Andresile, et uks on seal ja niimoodi ta siis ara minema pidigi. Ma ei suhelnud temaga piisavalt, aga poleks kunagi osanud arvata, et keegi niimoodi teha voiks. Ja eks parast tehti lapsele ka ikka piisavalt peapesu, et too niimoodi sellise ettepaneku vastu vottis(Vahemarkusena voiks oelda, et Dennis kais just siit internetikohvikust labi ja utles, et peab Pueblasse tooga seoses minema ja kusis, kas lahen kaasa, utlesin, et seekord mitte, sest kirjutan blogi, pean nagunii homme Pueblasse minema. Ta jattis mulle oma mobla ja oma korterivotmed, et mulle kuskilt kohalikust telefonist helistada ja kusida, kus ma olen ja mainida, millal ta tagasi jouab. Kui kena ta ikka ulikonnas valja naeb :D :D Mitte et ta muidu kena poleks. Naljakas on see, et ta tegelikult pole mu mehetuup, sest ta pole pikk, natukene minust luhem, aga naed, isegi see koige tahtsam reegel, mis mul meestele on, muutus tanu talle). Kuid kuhu ma jaingi? Ahjaa, nii et Andresi meil enam pole, aga tagasi poordus Frankie, kes oli eelmisel aastal kaks kuud vabatahtlik San Lucases, aga nuud San Juani saadeti. Frankie on parit Puerto Ricost, aga on peaaegu terve elu Ameerika Uhendriikides elanud, nii et raagib molemat keelt perfektselt. Ning tema hispaania keel on hoopis teistsugune kui mehhiklaste oma, ta soob paljude sonade loppe ning mul on temast raskem aru saada kui mehhiklastest. Hetkel on meil Ipos samuti uks poiss, kes on parit Nicaraguast ning ka tema hispaania keel on teistsugune, ma saan kull aru, kuigi see votab rohkem aega.

Ule Ipo on muidugi levinud juba kuuldus, et ma uhe mehhiklasega suhtlen, seega jah :D Kui Dennis mulle neljapaeval Iposse helistas ja kokku leppisime, et ta reedel kell 19.15 Ipos mul vastas on, siis oli seal ruumis just Ipo koige suurem klatsimoor, Veronica, kes hakkas parima, et kas toesti mul juba keegi mehhiklane ja ta kusib seda ainult selleparast, et parast teada on kui keegi Ipo heledapaise tudruku sudame ara roovinud on :D Veronica on uks kontoritootaja, aga teda kutsutakse latataraks, sest toesti, suuremat kuulujuttude levitajat kui tema, pole mina oma elus kohanud. Ja ega ta kellelegi eriti ei meeldi ka, sest kui ta sult midagi kusima tuleb, siis on see alati suure tagamottega, et seda siis suurelt ja laialt teistele edasi raakida. Mina muidugi ei utle midagi, sest mida mul ikka oelda oleks? Lapsed kusivad minult, et kas ma plaanin selle noormehe endaga Eestisse kaasa votta :D Ja mu juhendaja Rocio on minuga sellest raakima hakanud, eelmisel reedel hommikul hakkas ta lambist minult tema kohta parima ja tundeline nagu ma olen, puhkesin nutma :D Rocio utles, et jah, uhest kuljest on see ju tore, et keegi selline mul olemas on, samas teisest kuljest mitte nii tore, sest ma pean ju nagunii ara minema. Naljakas, et koik sellised suhtemoodi asjad mul vahemaaga olema juhtuvad. Kuigi sellega on nuud erinevus see, et ma tean tapselt, millal see koik lopeb: 13-ndal juulil. Ma teadsin seda juba esimesel paeval, kui teda kohtasin. Ja tema teadis ka. Mulle lihtsalt meeldib see, et saan temaga kas voi hommiku kella 05.00ni lihtsalt raakida ja naerda ning uuesti raakida ja lopmatult naerda... Pole ammu enam kedagi sellist kohanud. Vaike loik meie eilsest tosisemast vestlusest:

Dennis: Jaanika, ausalt ka, mida ma ilma sinuta enam peale hakkan?
Jaanika: Mis mottes? Elad oma elu edasi ja kogu lugu. Nagu minagi oma elu elan.
D: Jaa, aga sa oled ju ainulaadne, tead seda?
J: Hmm... Mehhikos on palju heledapaiseid naisi kui seda motled, no vbl Atlixcos mitte, aga Mehhikos uldiselt kull voib neid kohata, nii et nii ainulaadne ma nuud ka pole :D
D: Ega ma siis ainult seda ei motle. Sa oled nii roomus ja nii temperamentne, kellega koos ma veel pidudel nii pooraselt tantsin, kellega koos ma veel kasitooturul tantsu keset vahekaiku ules votan, kellega koos ma veel kirikupeol ainukestena mariachide muusika saatel tantsima hakkan, kes veel votab elu nii roomsalt? Ja sina veel raagid, et eestlased on uldiselt rahulikud ning vaiksed...
J: No uldiselt ongi.
D: Sina oled siis kull suur erand ju :)
J: Kle, ainult natuke. Ara nuud liialda ka, mehhiklannad on ju nii temperamentsed, seega leiad kindlasti varsti kellegi sellise :)
D: Kahtlane. Hoopis sina leiad uhe pika eestlase, kes sul pea segi ajab, sest nagu sa mulle esimesel kohtamisel mainisid, et sulle meeldivad pikad mehed.
J: Jaa. Pikad mehed on mu norkus, ma ei ole seda kunagi eitanud... Sinuga lihtsalt... Juhtus midagi, mida ma ei oska seletada...
D: Ma tean, et ei tunne sind pikka aega, aga mul on tunne nagu teaksin sind pool oma elu. Ning ma tean, mida sa kindlasti motled voi vahemalt alguses motlesid: "Jalle uks mehhiklane, kes oma libekeelset juttu ajab, arvab ta toesti, et ma teda usun?" Sina ju motled niimoodi? Voi vahemalt alguses motlesid?
J: Mida sina ka tead, mida ma motlen?
D: Miks sa nii kaugel elama pead?
J: Sest ma lihtsalt elan seal.
D: Voi miks su projekt vahemalt aastane polnud voi miks ma sinuga varem ei kohtunud?
J: Miks sa nii palju kusid? Tead ju, et mu projekti ei rahastatud aastaks ja kui oleksime varem kohtunud, oleksin su kuradile saatnud, sest mul oli varem ju keegi olemas.
D: Seda kull jah. Ning kui tema poleks sind maha jatnud, poleks me vist ilmselt kunagi tuttavaks saanud. Elu on vahel ikka krdi imelik.
J: Jaa. Ilmselt niimoodi oleks see olnud. Kuid kui ausalt utlen, siis hetkel kull motlen, et see oli uks parimaid asju, mis minuga juhtuda sai, et ta mu maha jattis.
D: Ausalt ka? Koik mu sobrad, kes meid koos nainud on, on mulle oelnud, et pole mind vist terve mu elu jooksul nii onnelikuna nainud kui koos sinuga. Nagu hetkel, kel on 04.00 hommikul ja me ikka raagime ja raagime ning naerame koos ning see ongi koige tahtsam ju. Oled mulle nii kalliks saanud, nii vaikse ajaga, hakkan sind ju vaga igatsema, kui sa tagasi oma kodumaale lahed. Sinu jaoks ei saa see kindlasti nii raske olema...
J: Mis sa arvad, et minu jaoks saab see siis nii lihtne olema voi? Arvad, et mul pole tundeid?
D: Mitte seda, aga... Sinule jaab Mehhiko vaid heaks malestuseks, aga mina ju kain Atlixcos ringi, kain samades kohtades, kus me koos aega veetsime, oma kasitoo muugikohal olles hakkan seda igatsema, kuidas me seal alati koos olime. Ning Ipost mooda soites... Oeh...
J: Kuid me molemad teadsime algusest peale, millal see koik lopeb. Ning otsustasime ikkagi riskida, teades et voime molemad haiget saada.
D: Jaa. Ma tean seda suureparaselt. Ning ma ei plaaninud sinusse nii pooraselt ara armuda.
J: Ja mina kindlasti plaanisin, eks ole...
D: Vahel sa oled ikka krdi sarkastiline, tead seda?
J: Tean kull :)
D: Ma ei taha, et sa ara lahed. Ei taha! See on ikka nii imelik, et minuga niimoodi juhtus. Ma ei eita, et esimesel korral kui me molemad teineteisele mu tookohal naeratasime, koitus mu tahelepanu see, et oled pikemat kasvu ja heledapaine. Ma ei eita seda, miks peaksingi? Aga sa pole mitte ainult seda, sa oled iseloomult ka just selline, kelllest ma ilma ei tahaks jaada.
J: Aga sa jaad minust ilma. Ja mina sinust ka...
D: Ma tean. Ja see teeb krdi haiget ikka. Sest teist sinusugust pole. Nii pooraselt segast tudrukut nagu sina ei ole olemas, kellega saab naerda kas voi pisarateni ja kellega saab tantsida niimoodi, et alati tahalepanu keskpunktis olema ja kes kunagi midagi ei habene. Ja mitte ainult see. Ma ei oska seda koike sonadesse panna, mida ma sinu vastu tunnen. Voib-olla isegi ei julge.
J: Oeh jah... Sa oled mind palju opetanud ja kui sa poleks ise selline, siis ei tuleks sellest kas voi keset tanaval tantsimisest midagi valja, Eestis pole ma seda ju kunagi teinud :D Nii et suurenisti on asi ka sinus ju, ara minule ka kogu au jata.
D: Te quiero! No quiero que te vayas!
J: Mejor no hablamos de eso, de acuerdo? No quiero estar triste ahora, tenemos mucho tiempo para estar tristes, pero ahora no, por favor!
D: Sí, mejor abrazame muy fuerte. Nunca te olvidaré, nunca! Mi princesa!
J: Y tu eres mi indio ladino(inside-joke, millest kunagi blogis kirjutasin) :D


Hetkel lopetan selle pika blogi, aga kirjutan jargmist edasi :)