Mehhiko on... kirjeldamatu!

Voite minu ule uhked olla: rohkem ma tanase paeva jooksul ara ei eksinud :D Kuid siiski pidin ja ilmselt pean veel bussijuhtidele mainima, et kus tahan tapselt maha minna, et tema mulle mainiks, sest kuna kindlaid peatuste nimesid pole, voin vabalt mitte margata. Lause tuli nuud megalohisev, aga elate ule vast :D

Kuid siiamaani on olnud koik vaga toredad bussijuhid ja alati oelnud, et nuud on sinu tanav ja pead maha minema :D Ja kujutate pilti: seisin tana Siijuve kontori ees, koik olid sooma vist lainud ja see oli lukus, mu hispaania keele ops hilines(tuupiline mehhiklane). Ja siis moodus uks inimene ja ma kusisin kella, sest mul siin mobla ju ei toota ja kaekella mul ka pole. Seega sain kella teada ja siis see inimene kusis minult, et kus asub 31 oriente ja 4 sur! Ja arvake ara, kes oskas juhendada? :D Nimelt mu autobuss teeb just seal ristil peatuse, seega oskasin oelda :D Kui uhke tunne mul ikka oli, et taiesti turistana ma vahemalt uhte kohta teadsin, mida see inimene minult kusis! :D Kui vahe on ikka onneks vaja :D

Ja tanases ohtuses hispaania keele tunnis hakkasime minevikuaegadest raakima, mul jai kodus ka uks jutt moelda, mille tunnis tegime olevikus. Olevikuga mul probleeme pole, aga minevikuga kull. Eriti indefinidoga(lihtminevik). Ja mul on alati sassis, kas ma peaksin kasutama imperfectot voi indefinidot. Mu opetaja mainis, et see on naljakas, sest tavaliselt on just probleeme imperfectoga, aga mina eelistan alati seda kasutada ja kui motlen ka minevikule, siis enne tuleb ikka yo hablaba, tu hablabas, el hablaba kui yo hablé, tu hablaste, el habló. Jah, sellised asjad on mul alati suht vussis olnud, aga hetkel see oppimine on eriti tohus, sest ma olen ju ainuke opilane :D Seega ma vist ei saa koduseid toid tegemata jatta ja loota, et ta mind ei kusi :D Kuigi siin ma seda nagunii ei teeks ka. See on naljakas, et kui sa pead midagi tegema, siis sa ei taha seda kunagi teha, aga kui sul on endal on see motivatsioon olemas, et seda teha, siis laheb selline asi ka palju libedamalt.

Ahjaa, tana uks bussijuhtidest vist kull taisealine polnud, nagi valja nagu 15 ja turvavood ka bussis polnud, temal siis. Kuna R11 on alati vaike marsa, siis selliseid asju markab, pealegi istusin tapselt ta taga. Ja kimas ka meeletult! Kui kusagil mujal poleks selline asi voimalik, siis Mehhikos on koik voimalik. Nagu meile laagris ka juba oeldi: Mehhiko on riik, kus koik mis tundub voimatu, on alati voimalik... Seega selliste asjadega peab harjuma. Ja siin need bussijuhid ka piibutavad meeletult, kui liiklusummikutesse jaavad! No isegi kui terve tandem on ees ja on naha, et jargmine eesolev auto ei saa kohe edasi kuidagi soita, siis bussijuht piibutab ikka! Ja autojuhid teevad samamoodi kusjuures.

Mul on endiselt raske harjuda sellega, et isegi kui ulekaigurada, siis autod ei peata! Ja mina arvasin veel enne, et Eestis moned autojuhid ei peata. Kuid sellega, mis siin toimub, on Eesti lausa jalakaijate paradiis. Seega ei jaagi mul ja koigil teistel mehhikos elavatel inimestel muud ule kui autode vahelt ule minna ja loota, et akki siis peatuvad, kui sind naevad. Siin on palju ulekaiguradasid, aga jalakaijatele moeldud valgusfoore nende juures on kovasti vahem. Selline teeuletamine on ohtlik? Kindlasti on! Aga kuidagi peab ju ule tee saama! Ahjaa. Seda ka... Kui ma Eestis tagasi olen ja naiteks kaega linnaliinibussi viibutama hakkan, siis tuletage mulle meelde, et kodumaal on meil kellaajad ja peatused olemas :D

Aga uldiselt mulle nii meeldib selline segasummasuvila! Ausalt ka! Tanavatel kaib selline vilgas elu: muuakse kas tacosid, tamelesid, torillasid, riideid jne! Ja ma pole kunagi kainud riigis, kus oleks nii palju silte tanavatel! Suured reklaamid ja koik need sildid, mida muuakse. Kuna seda viimast tehakse tanavatel palju, siis peab ju kuidagi end margatavaks tegema. Koik on nii kirju ja nii eriline! Just Mehhikole omane. Sellisesse riiki sobibki selline bussiliiklus, sest mehhiklased ise on ka sellised peata kanad vahel :D Aga ainult heas mottes! Kui hilinemine valja arvata, sest mina olen nii tapne inimene ja ma vist sellise asjaga harjuda ei suudagi :D No Hispaanias see mulle kulge ei jaanud, loodame, et selle poole aasta jooksul Mehhikos ka mitte :D (Maarja, see sulle meeldiks jah, et see mulle kulge jaaks, siis saaksid rohkem hilineda, eks :D :D Ok, ok, just kidding :D).

Tegelikult Mehhiko ongi kirjeldamatu, sest selleks peab seda ise nagema. Ma olin paljudest asjadest kuulnud, kuidas siin elu kaib, aga ikkagi... ise kogeda on hoopis teine asi! Tunne miljon korda voimsam!

Kuid hetkel ma lopetan. Vahemalt selle blogi!

Btw, sain hostpere uhe lapaka oma tuppa! Jeiiiiiiiiiiiii!!!!! Nii et sel nadalal saan netti rohkem, jargmistel nadalatel te naete mind netis heal juhul kas ainult nadalavahetustel voi veel harvem isegi. Ma isegi ei tea tapselt, kelle oma see lapakas on, vist Javier Juniori vana lapakas, sest siin majas on arvuteid nii palju: eraldi tootuba mu hostisale, Adrianal ja Ariadnal on ka oma lapakas ja vbl on neil veel kuskil arvuteid. Olen juba jarje kaotanud, sest olen vist koigi majas olevate arvutitega netis kainud, seega pildid on ka Adriana ja Ariadna lapakas, siia pole midagi lisanud ja koduarvutisse ka mitte.

Hasta luego, guerita!(Isegi tanane bussijuht utles mulle niimoodi, kui ta mainis, et pean seal peatuses maha minema :D)